Algusest

Tere! 

Mina olen Tiina ja lisan Kadri kogemusse siin enda mõtteid tervema elamise ja toidu teemal. Alustada tahaksin algusest ehk siis sellest, mida minu jaoks toortoit ja ehk üldse toitumine tähendab ja rääkida lühidalt ka oma esimesest toortoidu söömise katsest. 

Minu esimene katsetus või jõudmine toortoidu juurde tuli kuidagi väga iseenesest. Mõte oli jõudnud punkti, kus käega mittekatsutav oli muutunud korraga väga olemasolevaks ja vaieldamatuks. Tundsin igal sammul, et iga aine, ese, koht, olend minu ümber omab iseenda energiat. Ja kuigi ma seda ei näe, tunnen ma selle mõju iseendale väga selgelt. Seda selgemalt, mida rohkem ma oma aistinguid, enesetunnet kuulatan, püüdmata ebamugavust ja tõrget endas alla suruda. Lihtsalt vaikselt kuulatades ja jälgides, milliseid tundeid konkreetne isik, paik, olukord, toit jm... minus tekitab.

Igaüks meist on terviklik süsteem - iga aine, organism, mis meisse siseneb, mõjutab seda tervikut omal moel. Ka nendes ainetes/organismides, mida toiduna kasutame, on energia. Mida elusam ja tervem on meie 'toit', seda rohkem elu ja tervist ta meile annab. Nii nagu meile mõjub tervendavalt mõne hea inimese seltskond/tema energias viibimine, mõjub meile tervendavalt ka eluenergiast pakatav toit. Nii nagu mõni koht mõjub meile ängistavalt, muudab ka mõni toit meie enesetunde raskeks ja tuimaks, (ning kuna meie keha ja vaim on üks) toob ka pähe mustad mõtted. 

Selles peitubki minu jaoks toidu mõte ja olemus. Toidu kaudu võtame vastu meid ümbritsevat  energiat, et säilitada endas energia ja elu. Mida tervem ja elujõulisem on meie toit, mida vähem seda toitu töötleme, mürgitame, põletame, seda rohkem energiat ja elujõudu temast saame.  Tundub kuidagi kitsendav toidu väärtust pelgalt kilojaulidesse või kaloritesse tõlkida. Toit on elu, mille võtame endasse, et seda siis edasi elada ja edasi kanda. Sest me kõik oleme ju osakesed suurest energia-/eluringist. 

Nii juhtuski, et aasias rännates ja päikesest pakatavaid vilju süües, tundsin, kuidas neis pulbitsev eluenergia minule jõudu ja päikest juurde andis. Tahtsin teada, kui palju energiat minusse tegelikult mahub ja nii proovisin paar nädalat järjest toituda ainult nendest suurepärastest puuviljadest. Ja see muutus, mis juba paari päeva pärast aset leidis oli ootamatu. Tundsin kuidas iga toidukord andis mulle jõudu juurde. Minu sisemine päike tuli pilve tagant välja ja lõi sellise jõuga särama, nagu ma seda iial varem polnud tundnud. Mul oli kogu aeg NII hea olla. Lihtsalt olemine, jalutamine, vaikimine oli nauding. Mis kõige hämmastavam - minu mõte läks selgeks. Mul oli tunne, nagu oleksin aastate pikkusest uimast välja tulnud ja esimest korda elus selgeid mõtteid mõelnud. Ja nendega koos tuli rahu ja tasakaal. Ja kõige selle keskelt sain ma välja vaadata ümbritsevale hoopis vahetumalt ja olla rohkem kohal ja olemas teiste keskel. 

Selle kogemuse ja nende tunnete kirjeldusi lugesin alles rohkem kui aasta hiljem, kui sattusin toortoitlaste blogisid lugema. Siis sain teada, et on hulk inimesi, kes on kogenud sama mis mina kogesin ja püüavad püsivalt seda energiat endas hoida. Mul on hea meel, et see kogemus minu ise üles leidis. 

Hiljem olen seda kõike lühemate perioodide kaupa korranud. Ja mõju pole kunagi tulemata jäänud. Puuviljad saab asendada porgandite-kapsaste ja muude köögiviljade/juurviljadega ning pähklite ja marjadega, mis meile siin laiuskraadidel kättesaadavamad ja ehk lähedasemadki on. 

Aga kõige fundamentaalsemalt olulisemaks pean ma iseendas selle harjumuse arendamist, et alati enne sööma asumist küsida - mida see sulle tegelikult annab, kui palju on selles säilinud elu ja aineid elusal kujul. Kuivõrd saad sa sellest elamiseks ja olemiseks vajalikku, palju saad sealt elu, mida enda kaudu edasi elada? 

Astuda samme rahulikult: milline on tasakaalukas elu?

Emotsioon oli täna 0-is. Tänane õppetükk ja kogemus on ilmselt see, et ei maksa liigselt tormata, kui vaim pole tegelikult valmis. St, muidu võib tulla tagasilööke. Ja elust kaob võlu täitsa ära (kui need pole nüüd pesuehtsad vabandused).

Tundub, et kui asja emotsiooniga võtta ja mitte olla selle sisse veel kasvanud, võib tekkida masendus :) Ja trots ja protest jne :) Ja võib tekkida tunne, et elan omas pallis ja maailmas.

Proovisin täna hommikul lihtsalt paastuda ja tekkis masekas :) Siis võtsin lusika mett ja meel läks paremaks ja siis sõin ära greibi ja läks veel paremaks. Aga ikkagi, miks ma endaga nii teen? Või

St, et võtan rahulikult. Ei hakka kohe päris "valgustoidule" üle minema :)) Kuigi ka neid näiteid on maailmas, ja isegi läänemaailmas. Vt nt: http://www.jasmuheen.com/

Ja tean, et Amma (naine, kes on kallistanud üle 26 miljoni inimese maailmas. Vt: www.amritapuri.org) sööb ka ainult päevas natuke oma pühendunute rõõmuks magusat putru ja joob natuke kookosmahla. Aga tema toitumissedelist on igal juhul olulisem see, Kes Ta on. Kes on korra tema kallistust kogenud, see ei kahetse :)

Jagan ka vahepeal laekunud infot: Andres hea inimene muudkui saadab häid asju: suur suur aitäh! :) Ja kel on veel jagada ja infot saata, saatke kindlasti!

Lugege: http://www.lilleoru.ee/documents/6.ptk_toitumine.doc
Seal on kirjas siis palju toidu kombineerimisest ja üldse tasakaalukast eluviisist ja sellest, kuidas oma elu elada hästi!

Veel üks hea toitumisalane sait on: http://www.jasmuheen.com/

Ja valge suhkru kohta soovitati ka lugeda aadressilt: http://anahata.imelaps.ee/suhkur/c.html

Ja lisaks veel üks kiire copy-paste: teemal Stevia. Ehk siis suhkru parim aseaine. Oh jess! :)
Kuidas ma selle unustasin :) Juba eelmisel nädalal proovisime omale poodi seda tellida. Ja nüüd olen ise see, kes seda vajab. Homme kohe esimese asjana võtan selle Stevia ette :) Ja mäletan, et sõbranna Kaja keemikuna üllitas sõbrer Ragnarile ka aluselise kakaolahuse. St, et asi pole üldse nii lootusetu, kui näib :)

Aga mina lähen nüüd esinema, Toivo sünnipäevale harm
Ja Ehk saab magusafännina ka tervislikult elada:

Lugege:

S U H K R U P A R I M L O O D U S L I K A S E A I N E
Stevia

Steviat on lihtne kasvatada. Ta on imeline maitsestaja, tal on raviomadusedja ta on vähese kalorsusega. Steviaga on hea küpsetada/keeta ja temapõllumajanduslik väärtus on suur. Steviat kasutatakse laialdaseltLõuna-Ameerikas ja Aasias. Miks pole stevia igapäevane sõna ülejäänudmaailmas? Stevia rebaudiana bertoni on taim, mis pärineb Paraguayst. Tedatuntakse ka meetaime või meelehe nime all ning sarnaseid nimevariatsiooneon tal veelgi. Kui steviat kasvatatakse loomulikul teel viljakas pinnases,kasvab küps taim umbes 65 cm laiuseks ja 180 cm kõrguseks. Ajalugu näitab,et selle taime lehti on kasutanud sadu aastaid Guarani indiaanlased, keskutsusid seda taime caá-êhê'ks. Põhiliselt kasutati tedamagustajana tees, mida tuntakse maté nime all. Teda kasutatimeditsiinilisel otstarbel, aga ka suupistena. Stevia lehte peetakse 150­300korda magusamaks kui rafineeritud suhkrut.
1800. aastate lõpus oli M. S. Bertoni esimene, kes dokumenteeris stevia.1931. aastal eraldasid prantsuse keemikud taimest steviosiidi, mis oli vägamagus ja samal ajal kristalne. Stevia taime kaaluti magustajana kasutussevõtta sellal, kui Inglismaa oli Teise Maailmasõja päevil toidupuuduses.Kuid see huvi kustus, kui suhkur taas välja ilmus. Sellest ajast on steviatpalju kasutatud küll Aasia ja Lõuna-Ameerika maades, kuid USA, Kanada,Austraalia ja Euroopa pole steviat magustajana kasutusele võtnud. Nadvalivad suhkru (peedist või roost) või aspartaami- põhiste ja teistekunstlike magustajate vahel. On rohkem kui 150 eri liiki steviat, kuidmagus on ainsana stevia rebaudiana bertoni. Stevia lehest pärinevadsüsivesikutel põhinevad ühendid on võimalik eraldada glükosiidiks, midatäpsemalt nimetatakse steviosiidiks. [Stevioside is a glycoside of thediterpene derivative steviol] ja see on taime loomulik komponent.Steviosiid on väga magus ja seda on lehtedes kuni 13%. Lisaks sellele ontaimes veel kahte magusat ainet: [rebaudiosides] ja [dulcosides].

Stevia turvaline minevik

Paljudel toiduainetel pole vaja olnud läbida GRAS-staatuse saamiseprotsessi. Ajaloo kestel on eeldatud, et see on turvaline inimestele.Stevia entusiastid on püüdnud seda argumenti esitada FDA- le, kuid ilmaeduta. Stevia.net taotleb, et Celestial Seasonings võiks kasutada steviat,sest taimel on ilma halbade kõrvalmõjudeta pikk tarbimise ajalugu. Enamgi,1991 Import Alert teavitab stevia kasutusest läbi ajaloo ja annab talleGRAS-staatuse. Ameerika taimsete toodete assotsiatsioon peab steviattoiduks, kuna sellel taimel on pikk ajalugu toiduna ja seega peaks ta kakuuluma turvaliste toiduainete kategooriasse. Sunrider Corporation on 1995.aastal teatanud, et stevia on vana toiduaine, kuna see on toiduainete seasolnud enne DSHEA-d (1994). Kuid Sunrideri selline lähenemine on muutunudproblemaatiliseks, sest 1984 on ta alla kirjutanud määrusele mitte steviatmüüa: "Sunrider on otsustanud, et see pole äriliselt piisavalt ettenägelikerapooletuks konkurentsiks [it was not financially prudent to judiciallycontest this matter]."

Stevia positiivne mõju tervisele

Uuringud on näidanud mõningaid stevia positiivseid külgi ja meditsiinilisikasutusvõimalusi. Illinoisi ülikoolis avaldatud materjal aastast 1992"College of Dentistry" leidis, et steviosiid ei ole kantserogeenne,vaatamata sellele, et on intensiivne looduslik magustaja. Jaapanlasteuuring aastal 2002 Nihoni ülikoolis avaldas, et steviosiid pidurdabpõletiku levikut hiirtel, kellel on nahavähk. Taiwani uuringud näitavadstevia kasutusvõimalusi vererõhu reguleerimisel. Taipei meditsiiniülikoolavaldas 2002. aastal rottide abil tehtud uurimuse, mis näitas, etsteviosiid alandab vererõhku. Teises Taipei meditsiiniülikooli uuringus,mis avaldati 2000, uuriti inimesi ja leiti, et "suuline steviosiidimanustamine on heakskiidetav ja efektiivne meetod, mida võib pidadaalternatiivseks või täiendavaks teraapiaks ülipinges [hypertension]olevatele inimestele."
Kahes hilisemas taanlase Jeppeseni jt uuringus Aarhusi ülikooli haiglasTaanis on märgitud, et pärast loomkatseid hiirtel ja rottidel on leitud, etsteviosiidil on potentsiaali tüüp-2-diabeedi ravis. Loodusterapeudid onkasutanud steviat mitmeid aastaid, et reguleerida veresuhkru taset. 28.juunil 2002 teatab Austraalia rahvuslik ringhääling ABC(http://www.abc.net.au), et steviosiidi võib kasutada tilkadena einejuurde, et hoida vere glükoosi tase "normi lähedal". Stevia kasutajad onmärganud külmetuste ja palavikuhaiguste vähenemist. See taim võib aidata kakaalus maha võtta, vähendades isu, samuti aitab see vähendada tubaka jaalkoholi iha [cravings]. Stevia leht sisaldab samuti mitmesuguseidvitamiine ja mineraale, kaasa arvatud vitamiinid A ja C, tsink, [rutin],magneesium ja raud.

Steviat on kasutatud Lõuna-Ameerikas aastaid diabeedi raviks ningsoovitatud seda inimestele, et vabastada nad insuliinisüstimisest. Seda onkasutatud kohalikult nahavähi vastu ja [candidiasis] raviks. Healthfree.comveebileht möönab stevia kasutust naha hoolduseks. Seda võib kasutada nahaparema väljanägemise nimel ja akne raviks, samuti teiste nahakahjustuste ja-häirete puhul, kaasa arvatud dermatiit, ekseem ja seborröa [seborrhoea].Veebileht väidab veel, et stevia võib aidata tervendada sisselõikeid jakriimustusi, kusjuures kiiresti ja ilma armistumiseta.

Brian Morley on biokeemia taustaga loodusterapeut. Ta töötab Brisbane'is,Austraalias. Morley kasutab steviat patsientidel, sest "see aitab maksalkontrollida veresuhkru taset". Ta lisab, et rafineeritud suhkur mõjubmaksale negatiivselt ja võib põhjustada pidevat väsimust ningimmuunsüsteemi puudulikkuse sündroomi. Koos mustikaga võib stevia vähendadasuhkrunälga. Morley kasutab steviat "nektari" kujul, mis onvaakumdestilleeritud, lämmastikkuivatatud ja kristalliseeritud, et mittekahjustada selle aine toimet.

Stevia kasutus toiduvalmistamises.
Steviosiid on sobilik kokkamiseks [cooking], sest see ei lagune kuumuseganagu kunstlikud magustajad, nt aspartaam. Ta ei sobi sellistekondiitritoodete jaoks nagu pehmed pumatikompvekid või glasuur [icing],sest selle mass on väike. Jaapanis kasutatakse steviat sojakastme,marinaadi ja limonaadide magustamiseks. Brasiilias oleks peaaegu tekkinudkohtuasi 1988. aastal, kui terviseminister tuli välja ideega, etdieetjookide magustamiseks tohib kasutada ainult steviat. Kuid Earth IslandJournal'i järgi seisis Suur Äri sellele vastu (Northern Winter 1997-98issue). Nähtavasti olla Monsanto teinud suuri investeeringuid NutraSweettehasesse São Paulos. Lepiti kokku, et tootjad hakkavad uurima, kuidassaaks steviat kasutusele võtta. Pärast seda pole steviast enam midagikuuldud.Stevia potentsiaal põllumajanduses ja tervishoius.

Üks stevia eeliseid on see, et see taim kasvab peaaegu igal pool. Temaloomulikud kasvutingimused on subtroopilised, kuid on teateid ka temakasvatamisest põhja pool, St Peterburis (60°N). Taim kasvab samuti hästitroopilistel aladel. Stevia istikuid saab osta istandustest. Taimel on veellisaks teatud putukavastased omadused; näiteks lehetäid hoiavad temasteemale. Agriculture and Agri- Food Canada märgib, et "stevia pakub uutvõimalust uurijatele ja farmeritele", kuid on vaja rohkem infot, "etoptimeerida iga-aastast istikute tootmist Kanada jaoks."

Steviat võib kasutada uurimistööde kasuks: [production of remarkably highlevels of one class of secondary metabolite is of significant interest forchemists, biochemists and geneticists and may prove to be a foundation forthe production of new metabolites in the future]. Samuti on märgitudturvalisuse kaalutlustel stevia [teema] ümber, et "on selge vajadus edasiseeksperimenteerimise jaoks, [with respect to the metabolic fate of steviolglycosides]." Steviosiid pole Kanadas legaalne ja ainuke legaalne viis sedasaada on taim osta. Austraalias ja Uus-Meremaal võib Food StandardsAustralia New Zealand (FSANZ) organisatsiooni kohaselt müüa stevia lehtitoiduna. Kuid taime ekstraktid, nagu näiteks steviosiid, pole legaalsed.
Rural Industries Research and Development Corporation (RIRDC) on käimapandud Austraalia valitsuse poolt, "et töötada tihedalt koos Austraaliamaapiirkonna ettevõtetega ning toetada rahaliselt nende uuringute jaarengute vajadusi." Professor David Midmore ja Andrew Rank panid RIRDCjaoks 2002. aastal kokku raporti, mis räägib uutest võimalustest: "uusmaapiirkondade ettevõtlus ­ stevia ­ et asendada imporditud keemilisimagustajaid." Uuring oli osaliselt rahastatud RIRDC ja Central QueenslandUniversity poolt. Raport viitab Kanada uurijate leidudele, et 50 hektaritsteviat suudab toota magusainet, mis on ekvivalentne ühe miljoni dollarieest saadava suhkrukogusega. "Austraalias nõuaks see 240 hektaritsuhkruroogu, st magususe tootlikkus hektari kohta on suur." Märgitakse ka,et on vaja "arendada tootmise ja töötlemise kogemusi, mis tagakskasvatajatele rahalise sissetuleku" ja samas suudaks olla konkureerivkallite valmistoodetega.

Keskkonnatingimused on tööstuse jaoks samuti positiivsed ka kuivalkontinendil nagu Austraalia. Peamised tootjad saaksid kasu, sest põld pakub"suurema võimaluste mitmekesisuse ja sissetuleku kastmisvee megaliitrikohta". Putukad ei paista steviat armastavat. On mõni haigus, mis raportikohaselt "ei paista siiski olevat probleemiks", ja " kontrolli mõttesvõetakse mõnikord ette tõrje".

David Midmore ütleb, et Austraalia on stevia kasvatamiseks valmis. "Aeg onküps suuremahuliseks tootmiseks, eeldusel, et tootmispraktika on sobilik(näiteks, mehaaniline koristamine) ja et seda kasvatataks õigetes kohtades(ilmastiku mõttes)." Raporti järgi loodetakse, et "tarbija vajadusloodusliku magustaja järele eskaleerub", sest austraallased muutuvad rohkemterviseteadlikumaks ja kuna "diabeedi juhtude arv Austraalias ja mujal"kasvab. Samuti soovitatakse, et steviat võib turustada "koos suhkruga", ettoota väikese kalorsusega produkte. Igal juhul on teiste organisatsioonideväljund vajalik olemaks kindel, et "tootmispiirangud ja steviosiidiaktsepteerimine on lähitulevikus hallatav (2-3 aastat)." Praegu on avaldusFSANZ-i, et steviosiidi võiks kasutada magustajana ja professor Midmore'isõnade kohaselt ,,peaks otsus valmima lühikese ajaga". Võimalik takistusFSANZ-i aktsepteerimisel on sama mis JECFA-l: steviosiidi laguneminesteviooliks võib tekitada mürgiseid ja mutageenseid aineid. Igal juhulrõhutas David Midmore, et "sellist lagunemist pole inimese kehas tegelikultmärgatud".

Stevia magus tulevik
Stevial on olnud pikk minevik loodusliku magustajana ja meditsiinilise abiandjana. Ta on soojuskindel ja väikese kalorsusega [non-caloric] ja tedavõivad kasutada diabeetikud. Igal juhul on US FDA suhe taimega küsitav, kaon tekkinud küsimused steviosiidi ekstrakti turvalisuse suhtes. Samas polekunagi dokumenteeritud ega raporteeritud ühtegi tervisekahjustust, ka mitteAasias, kus taime kasutatakse magustajana väga palju. Steviat ootab suurtulevik nii põllumajanduses kui ka toitlustuses.

Suhkrusõltuvusest sõltlase pilgu läbi

Pildi peal on siis Robert Young ja Shelley Redford Young. Abielupaar, kes tegeleb maailmas ph-teema levitamisega ja kelle raamatut ma ka siin iga kahe rea taha tsiteerin. Kas te usute, et nad on ligi 70 või isegi üle? Seda ütles täna mulle Andres.

Kui nii vaadata ja mõelda, siis annab see natuke motivatsiooni, mille kallal tööd teha :) Minu esimene reaktsioon oli see küsimus, et kas nad kavatsevad elada igavesti? :)
Aga teine mõte on see, et minagi sooviksin elada kaua ja tervislikult. Ja ma olen valmis selle nimel pingutama, et mul hea oleks :) Sest tervis on kõige väärtuslikum vara ja see elu on antud ju ometi elamiseks, mitte pidevaks suremiseks ja vaevaks...

Niisiis tuleb astuda samme...

Mõtlesin täna jagada Andrese jagatud infot: Testige oma happelisust, rahvas :) http://acidalkalinediet.com/acidsymptoms.htm


Siis teate, mille kallal tööd teha. Hea uudis on see, et õnneks leidub tee välja ja variante enese tervise enda kätte võtmise jaoks on küll. Üks asi on toitumine (millest on juba kirjutatud) aga väga tugeva efekti pidid andma toidulisandid nimega SuperGreens (neid on ka erinevatelt tootjatelt ja erinevaid variante). St, et see ph teema on tegelikult päris pop teema USA-s vähemalt, sain aru, sest seal on palju inimesi, kes soovivad selle dieedi abil alla võtta.

Rohkem saab lugeda aadressilt: http://www.phmiracleliving.com/ ja nende erinevad SuperGreensid ja aluselised tilgad: http://www.phmiracleliving.com/c-8-health-supplements.aspx

Tunnistan ausalt üles, et ma ise ei ole neid asju veel proovinud aga mõned sõbrad on saanud päris häid tulemusi, kuigi mul oleks hea meel tegelikult kuulda rohkem nende lugusid.

Aga praegu tundub, et kavatsen seda klorofüllijahu ja aluselisi tilkasid vee sisse proovida. Aga enne loen ja õpin kõik selgeks, et aru saada, mis need asjad teevad ja miks ma neid üldse võtma peaks ning mis täpselt mida teeb, et olla ka teadvel sellest, mis toimub ja teha samme oma tervise suunas teadlikult, mitte pimesi midagi usaldada.

Testi järgi nägin, et mul on nii esma- kui ka teise järgi sümptomeid (mul on kevadeti nt õietolmuallergia, mitte just kõige toredam asi, natuke on leevenenud aga asjaga tuleks ikkagi vaeva näha).

Üks hullemaid on vist olnud väsimuse, kõikvõimalike nahaprobleemide teema, mis on tulnud pidevast suhkru üledoosist. Kavatsen uurida välja, mis on suhkrusõltuvuse põhjus ja miks on sellest niivõrd raske loobuda. Täna juhtus minuga see, et ma lihtsalt konkreetselt sõin ära ühe tahvli shokolaadi. Ja see pole esimene. St, et mul on õnnestunud tõeliselt hea meelega süüa avokaadot (sest see väga maitseb mulle) ja värsket ning toorest toitu nüüdseks juba pea 3 nädalat (ja tõesti söön seda suure isu ja rõõmuga) aga aeg-ajalt tabavad mind mingid suhkruatakid. Mesi, rosinad, shokolaad. Söön ka kilodekaupa eesti õunu. Tunnen, justkui jääks midagi puudu ja ma sõna otseses mõttes võitlen ja heitlen endaga.

Ning olukord meenutab natuke minu mitmeaastatagust suitsetamise mahajätmist, kus suitsetasin kogu aeg oma viimast sigaretti ja lõpuks jätsin paariks nädalaks maha juba enamvähem teades, et hakkan uuesti. Mis lõpuks päästis oli see, kui sain Indias aru Põhjusest, miks ma suitsetan ja siis võtsin end lõpuks oma vaimse õpetaja Amma abil kokku ja lihtsalt jätsin maha. Võõrutusnähud on muidugi räiged: nagu narkootikumide pealt tuleks ära vms.

Aga kui hakkasin laulma, läks asi paremaks :) Ja laulan siiani :) Ei otsi ühesõnaga oma hirmudele ja valule katet ja tuimestust väljastpoolt :)

Aga kokku tuli 9 aastat. Jube. Oma vanuse kohta eriti. Pärast seda õnnestus 2 aastat puhas olla. Pärast seda libastusin paariks kuuks. Ja nüüd olen siiani puhas. Aga asja point on see, et mul on tegelikult ikkagi see sõltuvuse muster veres (tegelikult sama teema, mis suitsetamisega). Olen lihtsalt mõnes mõttes võib-olla selle asendustegevuse suhkruga asendanud. Ja keegi vist ütleski lähikonnas, et suitsetamine on tegelikult hoopis suhkruga seotud probleem. Ja suhkruprobleem pidi olema seotud hingehädadega, ehk siis kurbusega.

Suhkrust teaduslikult: http://en.wikipedia.org/wiki/Sugar

Mitteteaduslikult: aadressilt http://www.aigarsade.com/raamat/pt14.htm "Keemilised suhkruasendajad takistavad hingeinformatsiooni läbitöötamist ja mõjuvad eriti kahjulikult tütarlaste arengule. Suhkur on hingetasandi hirmude looduslik tasakaalustaja. Laborites loodud ülimagusad suhkruasendajad on Maa ökosüsteemiga sidumata ja ei sobi inimese keha kui ökosüsteemi koostisosaks. Suhkruasendajate kristalliline ehitus peegeldab hingeinformatsiooni (südamearmastust) kaootilistes suundades, luues inimorganismis segaduse ehk reostuse."

Seal aadresil on palju infot. Peatüki nimi oli "Orjastamine toidu kaudu". Päris karm jutt seal.
Igaljuhul on, millega iseendas silmitsi seista, on, mida muuta ja teisendada (just seda mõjutatavust ja järeleandlikkust erinevatele energiatele jne). Annab igaljuhul veel ühe tasandi oma tervisest rääkides juurde.

Kokkuvõtteks: Ilmselt pean ikkagi võtma kokku julguse ja tegema selle ph 7 päevase puhastuskuuri läbi. Suhkrut küsib ilmselt lihtsalt minu sees elav pärm ja seened.



Kohtusin täna poes ka ühe toitumisspetsialistiga, kes aitab inimestel igasugustest vaevustest toiduvalikuga üle saada. Võib-olla vajan ka tema abi. Aga siiani on juhatus tulnud seest ja see on väga hea! Igapäev Antakse ka uus info ja edasised sammud.

Teine inimene keda nägin, oli läbi teinud ja proovinud Levini dieeti, kus asja rõhk on sellel, et kõiki (ja sain aru, et siis ka konkreetselt Sulle sobilikke) asju tuleks süüa eraldi ning ka sellega pidi kaasnema energia kasv.

Olen lugenud ka veregrupidieedi kohta ja ka see alustuseks tegelikult natuke aitas. Aga kokkuvõtlikult ei saa pugeda ikkagi ühegi dieedi taha ja selle varjus süüa shokolaadi. Muutused ja päris karmid muutused tuleb ikkagi läbi teha, kui tahta terve olla ja end hästi tunda.

Igaljuhul teema on palju sügavam, kui ma oleksin eales arvanud.

Millised juurviljad on head juurviljad?

Otsides ise vastuseid küsimustele, jagan neid ka teiega.

Head juurviljad on aluselised juurviljad. Aluselised juurviljad on:
* spargel
* peedid
* brokkoli
* Brüsseli kapsas
* takjas

* kapsas

* porgandid

* lillkapsas

* seller

* kurgid

* baklazaan

* küüslaauk

* kollane ja roheline suvikõrvits ning kõrvits

* rohelised oad

* kõikvõimalik roheline (sh spinat, sinepilehed, lehtkapsad, vesikress, võrsed)

* sibulad

* petersell

* karuputk

* Värsked herned

* redised

* punane, kollane ja roheline paprika

* kaalikas

* (aed)mustjuur. rõigas?

* scallion?

* Merevetikad nagu nt nori, wakame ja hijiki (Eestis vist teatakse vähe)

* Idandatud oad või seemned

* Naeris

* water chestnut e. vesipähkel? (äkki see on maapähkel?)

"Niikaua, kuni Sul on sümptomid, võta vähem kõrge suhkrusisaldusega taimi nagu kõrvits, peet ja porgandid". (Nimekiri ja tsitaat raamatust "The ph miracle: Balance Your Diet, Reclaim Your Health" (http://www.amazon.com/pH-Miracle-Balance-Reclaim-Health/dp/044669049X)

Sümptomite all peab ta ilmselt silmas väsimust, loidust, halba seedimist jne. Mõnikord ka raskemaid haigusi.

Puuviljadest on aluselised: greip, laim, sidrun ja avokaado.

Viimast olengi suure isuga viimased nädal aega peaaegu iga päev söönud.

Aga sain aru, et ka greipi tasub harva süüa, kuna ka seal on natuke suhrkut.

Ja st, et kõik puuviljad (v.a vist ka toored banaanid) on sisuliselt happelised, kuna neis sisaldub suhkur ja suhkur tekitab organismis käärimist, millest olen juba kirjutanud.

Lisaks veel aeg-ajalt võib: See rohelise koorega melon pidi olema aluseline (see kõige kallim neist) :) ja arbuus oli suht neutraalne aga pigem kreenis.

Väga hea eestikeelse nimekirja, mille järgi hakkasin arvestama, oli aadressil: http://www.phtasakaal.ee/dokuwiki/doku.php?id=food

Asi, mille vastu olen hakanud viimasel ajal sügavat huvi tundma on Noni. Young kirjutab sellest ka aga ma pole veel selle raamatuga nii kaugele jõudnud.

Wiki kirjutab sellest põhjalikult ja teaduslikult (päris kõigest ei saa aru):

http://en.wikipedia.org/wiki/Noni

Leidsin ka ühe suht adekvaatse artikli Naistelelehest: http://www.naisteleht.ee/node/4262

Olen seda müügil näinud kaubamajas 199 krooni eest. Ja erinevates ökopoodides hulga kallimana (ilmselt siis organic, kohe teine tera ja kahjuks ka hind).

Päris huvitav jutuvahetus ka sel teemal:

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=10&t=279844&a=1

Ja koht, kust saab siis osta Noni ekstrakti (pidi olema tugevam mõju):

Asja nimi on Nitro fx: http://www.enliveneu.com/english/nitrofx.php

Asja üldine lehekülg: http://www.enliveneu.com/english/

Ja tänane retsept ka:

* lihtsalt 1 avokaado

* meresoola

* oliiviõli

* head ürdisoola (kõige parem on Tiiu Väinsaare oma, need taimed on võimsa vibratsiooniga).

Hääd,

K

Meie igapäevane leib

Oleme oma kultuuris üles kasvanud, uskudes, et nii nagu inimesed söövad on üldiselt nii, nagu on õige ja hea ka tervisele. St, et inimesed tegelikult ju ei mõtle sellele aga proovivad ikka üht või teist asja vaadata ja kasutavad paljudel juhtudel toiduaineid, mida peetakse tervislikuks. Et süüa lihtsalt ja mitte liiga palju pidavat justkui tervislik olema.

Alles üsna hiljaaegu hakkasin aru saama, et ka tervisliku toidu söömisel võib olla erinevaid tasandeid ning see, mida kultuuris peetakse üldiselt tervislikuks (see või teine toiduaine on hea, kasulik jne), on väga paljuski ikkagi reklaamitrikk ja meil pole tegelikult vähimatki aimu, mida ühe või teise toiduaine endale sisseajamine meie organismis võib korda saata või mismoodi meid tundma panna.

Me lihtsalt sööme, mida me sööme ja mida on harjutud ja harjutatud sööma juba tükk aega ning hetkekski ei küsi, miks me vananeme? miks me haigeks jääme? miks end väsinuna tunneme?

Ma olen siiani lihtsalt arvanud, et see on lihtsalt see, kuidas asjad nö On. Ja kui olen väsinud, siis järelikult pingutasin üle. (ja siis tuleb magada). Ja enamasti ongi tulnud ka oma unevõlga kustutada, kuid kui ühel hetkel on võlg täis magatud ja ikka on koguaeg nõrkus sees, tekib küsimus, millest see tuleb.

Olen proovinud ka enamiku aja oma elust enam-vähem tervislikult toituda, kuid arusaam sellest, mida tegelikult kindlasti ei tasuks süüa ja miks, on minuni jõudnud tegelikult alles tegelikult viimase poole aasta jooksul.

Niisiis...leib. Minu enda lemmik (eriti iseküpsetatuna) on olnud see, mis on mind tegelikult pikka aega oma võimuses hoidnud.

Must leib

Eestlase lemmik

Kuskile ei saa minna seda kaasa võtmata

Kuskil ei saa olla seda igatsemata

Miks?

Sest see elab meie veres.

Käärib meie veres

Ja vajab pidevalt toitu juurde.

Küsin endalt, miks on inimestel ühe või teise asja vastu isu? Ja mis on üldse Tegelik isu? Üks selgitus võib olla see, et inimese organismil on tõesti teatud toitaineid vaja. Kuid omast ammusest kogemusest tean liigagi hästi, kui kergesti hakkas mulle tunduma, et minu organism vajab nt jäätist. Pea ületöö tingimustes oli seda vaja ilmselt millegagi jahutada, nüüd vaatan imestusega, mida ma küll suutsin: nädalavahetusega ära süüa nt 5 liitrit. Aga sama lugu on tegelikult leivaga. Kui võtta üks viil, siis tundub, et võiks võtta ka teise ja kuidagi märkamatult tundub, et leib on asi, mida ju kõik söövad ja see on kasulik ning et seda tulekski ehk süüa igal hommikul.

Omast käest teavad paljud, mida võib organismiga teha ka nt kohvi. Liigagi kergelt haarab käsi pärast üht tassi ka teise järele, isegi, kui järgmine on alles järgmisel hommikul, tundub, et pärast ülehomset jätan maha ja siis mängin selle mõttega veel pool aastat, aasta, kaks jne. Kuni seedimissüsteem on täiesti segamini ja vereliblede keskmine osa muutub mustaks. Hea algus korralikule vähile.

St, et ühel hetkel ei ole ükskõik mis toiduaine isu, mida keha nö küsib, enam loomulik.

Tekib küsimus, aga kust tuli see "isu"? Ja kas see on tegelikult ka see, mida minu organism vajab? Või olen sõltuvuses juba sellest energia ringist. See, mida on, küsib seda sama juurde. Ja kui mitte seda energiate mängu oma kehas teadvustada, võibki juhtuda, et meie teadvust juhivad nt pärm meie organismis ja lõpuks juhivad nad meie organismi ka hukkumiseni.

Dr Young, kes on oma pikaajalistele vere- ja organismiuuringutele toetudes välja töötanud ph-dieedi väidab seda, et meie organismil on vajadus teatud ainete järgi seetõttu, et need ained eksisteerivad juba meie organismis ja vajavad seetõttu endale toitu juurde. Organismis vohav, kääriv ja energiat kulutav pärm (miljonid erinevad pärmibakterid) vajab pidevalt juurde suhkrut. Juba olemasolev pärm annab endast märku ja sooviga süüa erinevaid saialisi, leiba, käärimistegevust soodustavaid tooteid (nt piimatooted) jne. Kas Young räägib tõde ka minu jaoks, seda ma veel katsetan aga minu viimase paari nädala tulemus enamasti vaid toortoiduga on näidanud, et see, mida me sööme, võib väga palju muuta seda, kuidas me ennast tunneme.

Otsesed tulemused on sellised:

Olen rahul sellega, et mul on rohkem energiat, kui söön midagi aluselist (salateid, avokaadot, palju õli jne).

Nt riis ja kaerahelbed, mida olen ka selle paari nädala jooksul toorena (leotatuna ja ilma piimata) proovinud, on tavamõistes küll tervislikud asjad aga tegelikult on tegemist happeliste toiduainetega: tunneteades nüüd juba suhteliselt hästi erinevate toiduainete mõju, võib öelda, et neid süües muutub võrreldes salatitega pea paksuks, hing jääb kuidagi natuke kinni ja tekib tunne, nagu oleks pärast sööki kuidagi väsinud. Leib on küll hea, aga temaga tekib tunne, nagu ta justkui "vallutaks" kuskil 12 tunniks organismi, et kõik on seda kuidagi "täis".

Leivaga tekib ka tunne, nagu ei tahaks eriti midagi teha, pole vaja, et ongi vaja puhata jne.

Ja vallutab ta tõesti: õitsema lööb kogu tema olemus: käärimine.

Ja see ongi see, mis tekitab tunde väsimusest, soovi puhata, sest käärimine iseenesest võtab tegelikult organismilt ära väga palju energiat.

Aga puhata ei saa ju koguaeg. Jääbki elu ainult puhkamiseks ja tegelikult ka pidevaks väsimuseks. Jah, puhata on vaja aga leivaga see tunne võimendub, nagu oleks vaja kohutavalt puhata. Sama raske tunne tekib viimasel ajal natuke ka süües erinevaid puuvilju (ka happelised), nt banaan (mida pidasin endale väga tervislikuks ja kasulikuks ning sõin seda enne jõulu majoneesisalati asemel, arvates, et teen endale tõelise teene), tekitab minus nüüd tunnet, nagu oleksin söönud midagi tõeliselt rasket ja väsitavat.

Süües samas avokaadot, värskeid salateid, palju õli ja sidrunimahla, tunnen, et mul on kolme täispika tööpäeva asemel jõudu teha neli või rohkem ning selle kõrvalt veel tegeleda harrastustega, millega ma aastaid pole jõudnud lihtsalt füüsiliselt või vaimselt tegeleda.

Et kuidagi tunne on. Tunne, mida olen tegelikult aastaid otsinud ega saanud aru, miks ma koguaeg nii väsinud olen.

Ega ta muidugi nii must-valge ei ole aga süües salatit on tagasi tulnud minu maitsemeel: ma poleks arvanud, et porgand on tegelikult nii magus.

Nii, et mu kallid: meie igapäevane leib (ka mitte täistera, kuna terade peale tekivad paari kuuga mükotoksiinid e. seened) ei ole just kõige lihtsam tee hea terviseni.

Tunnistan üles, et olen ka ise nende paari nädala jooksul, mil olen tegelenud toortoitumisega, ka söönud leiba, mis on mulle väga maitsenud. Haanjamaa Helgi leib on lihtsalt kirjeldamatu.
Aga kumb on mulle olulisem? Tervis või maitse? Aeg-ajalt võib endale lubada mõnda shokolaadi ja läbi sõrmede vaatamist oma tervise arvelt aga kui taoline asi muutub pigem reegliks, siis millal ma võtan aja selleks, et organismi tõeliselt pärmist puhastada ja hoida? Et energiat oleks rohkem...Selles on küsimus.

Tänane retsept:
* 1 poolküpse avokaado (mitte liiga toores, kuna see on kibe ja mitte ka liiga küps, kuna see on juba poolvedel)
* 1 sellerivars
* 3 ringi õli oliiviõlipudelist
* 1/4 sidruni mahl
* tüümiani
* meresoola

Imemaitsev õhtusöök

Kes on raw vegan?

Seekord siis sellest, kes on raw veganid:)

http://en.wikipedia.org/wiki/Raw_veganism

Kokkuvõtvalt siis inimesed, kes söövad toortaimetoitu.

Alguses tundus päris karm aga nüüd mitte eriti, eriti, kui olla proovinud. Pärast paastulaagrit on eriti mõnus. Kunagi tundus, et selleks, et kõht oleks talvel ikka täis, tuleb sisse pugida korralik praad, soovitavalt liha ja ahjukartuliga (tööl oli alati selline tunne, et muidu ei jaksa lihtsalt) ja pärast oli kõht küll täis aga kuidagi uimane tunne oli.

Täna panin hakkama ühe korraliku suure kurgi, avokaado ja 1/8 kapsast ja mul oli energiat rohkem kui kunagi varem, pea selge ja jõudu jätkus ka õhtuks.

Kuidas ma selle teemaga üldse kokku puutusin?

Suvel proovisime sõpradega 7 Lindeni ökokülas Saksamaal (http://www.oekodorf7linden.de/) nende raw veganite spets-majas nimega Club 99 nende tavapärast lõunasööki ja ausaltöeldes sellest ajast mai saagi enam kuidagi sellele mõtlemata jätta.

Nad elasid majas, mille nad olid käsitsi oma ümbrusest paarikümne meetri raadiusest leitud materjalidest ilma elektriseadmeteta kolme aasta jooksul kokku ehitanud (ka naelad olid taaskasutatud). Maja oli ise põhust ja savist. Ja seda sisustas taaskasutatud mööbel, küte ja elekter oli päikese põhjal. Võimas. Nad sõid toortoitu keskkondlikel põhjustel ja kutsusid meid ka seda proovima. See oli imeline!

Nad sõid palju salatit. Sealjuures väga häid.

Õitsvaid lilli, naate, oblikaid

Seemneid-pähkleid

Õuna-sadade-roheliste-asjade-jooki, kus kõik vitamiinid sees.

Alguses hoidsime kõik koos ringis käest kinni ja silme ees läks valgeks, südames heledaks.Sain aru, et neil on kõigile meile siin planeedil palju õpetada ja me pole sellest veel kõik jõudnud aru saada. Aga nende silmades oli kaastunne. Nemad olid juba aru saanud.

Rääkides sellest, Miks inimesed seda üldse teevad, on vist kõige olulisem toodete:

• ökoloogiline jalajälg: kõige hullema sammu jätavad Maasse ja tema atmosfääri piima- ja lihatooted, eriti karm on see meie hea ja teadatuntud või. See muidugi oleneb väga, kust midagi on pärit. Kui asi tuleb ikka väga kaugelt, siis olgu ta või idud, võib ta ikkagi olla väga karmi jalajäljega ning tasub teha neid selle asemel hoopis nt ise kodus. Aga üldjoontes kui tarbida rohelist, värsket või juurikaid, on võimalik kätte saada kodumaist. Jah, loomulikult, ökokogukonnas olid nad kõik oma juurikad juba jõudnud kasvatada ise. Aga see äkki ongi arenguväljakutse?
  
• tervislik mõõde: siin on palju erinevaid arvamusi ja koolkondi: ph-dieet, veregrupidieet, toortoitlased (osad söövad ka toorest kala), ükskõik mis, peaasi, et toores, ka pähklid ja kuivatatud puuviljad on ok. Sain selle wiki artikli järgi aru, et on isegi olemas ainult idusööjaid. Ja tean, et on ka neid, kes üldse mingeid elektriseadmeid ei kasuta (ka nt saumikserit mahlategemiseks mitte), soojendavad vett päikese käes (olen näinud siukest spetsaparaati samuti 7 Lindenis, superlahe asi, tüübid tegid endale teed mingi peegli ja SATi taldriku sarnase asjaga), külmkapi asemel on kelder või üldse mitte (otse maast suhu). Aga kokkuvõtvalt on toortoit tegelikult tõeliselt tervislik (siin on agasid paari aine osas, nimelt vist B12 aga ma uurin seda teemat). Mind huvitab rohkem see Ph ja Dr Youngi teema ning inimese verepilt, et mis peaks seal olema või sealt puuduma, et verepilt oleks korras. Ja mulle tundub kasvõi lihtsalt enese peal katseid tehes, et mul on Kerge olla, kui ma värsket söön ja mul on ka palju jõudu, olen leplikum ning parem inimene, voolan kuidagi hästi ja kõigest sujuvalt läbi, ei jää kinni, blokki, ahastama, olen alati valmis midagi tegema ja asjades kaasa lööma ning ütlema esimest korda elus elule ja asjadele JAH :)

St, et võib-olla viimane on siis isiklik mööde :) Kunagi sügisel lugesin palju välismaiseid toortoidusaite ja seal kirjutas üks esi-toortoitlane oma emotsioone väljendades seda, et raw food gave me my life back. Ja mina olen temaga täiesti nõus. Ma tunnen, et mul on uuesti elu, elujõud, soov elada, soov liikuda, areneda, armastada, suhelda jne!

Superaitäh!

Jajah: ja lõpuks:

• ökoloogiline mõõde ja mõte: et asi oleks ühesõnaga mitte lihtsalt toores, vaid soovitavalt ka puhas. Kes iganes on näinud filmi "Meie igapäevane leib" ja ka tegelikult ju kõik teised, kes teavad, mida taimedele peale pannakse, teavad, millest jutt. Selles filmis nimelt kandis tüüp, kes taimedele taimekaitsevahendeid peale pritsis, ise gaasimaski, et ära ei lämbuks. Dokumentaal ülivõimas. Ühtegi kommentaari polnud, lihtsalt julmad kaadrid sellest, mida taimedele peale pannakse, mille sees nad üldse kasvavad ja mida me sööme loomulikult (kuidas loomadega tehakse jne). Karm asi ühesõnaga. Mahe on jahe.

Päev õhtusse saadetud: ph-tasakaalukalt :)

Täna olen joonud kohutavates kogustes vett: jätkan kuni öö tulekuni. Sain Ragnarilt (väga hea sõber, kes kohevarsti siin samuti kirjutama hakkab) raamatu "The pH Miracle: Balance Your Diet, Reclaim Your Health", mis igati õigustab oma nime. Selle on kirjutanud Dr. Young, USA arst, kes on aastaid uurinud inimeste verepilte ja teinud palju toitumise ja inimeste tervise vahelise seose analüüse. Tundub uskumatuna, aga õige toitumise läbi on võimalik paraneda ka 4nda astme vähist. Vähihaigetel pildi verepildis näitama seda, et punaste vereliblede külge on kinnitunud kristallid (happed). Ragnar rääkis, et on ise samuti paar aastat tagasi näinud live'is oma verepilti ja ta kirjeldas täna väga elavalt seda, mida teeb valge verelible pärmiga. Sain aru, et punasest vereliblest oli ekraanil väljunud mingi valge julla (pärm). Nähes, tundes, kompides seda, proovis valge verelible sellele läheneda ja ära neutraliseerida aga tal ei õnnestunud, sest seda oli tema jaoks liiga palju. Ja seda kõike ainult ühes veretilgas. Mõelge, kui palju võib organismi kurnata see, kui valged verelibled proovivad pidevalt hakkama saada (aga ei saa) organismis olevate pärmiosakestega. See tähendab ju pidevat väsimust.

Ka mina hakkasin kogu selle toortoidu teema vastu huvi tundma mitte seetõttu, et Ragnar käis mulle juba mitu aastat sõna oseses mõttes selle teemaga pinda :), vaid seetõttu, et ma olin lihtsalt koguaeg kohutavalt väsinud ja aru ei saanud miks.

No ok: töötan klienditeenindajana, see on kurnav töö. Aga ma magasin ka kohutavalt palju. Tallinna sügisese lumetormi ajal ma lihtsalt magasin 48! tundi! Uskumatu. Aga astusin esmaspäeval õue ja kõik oli minujaoks suht okei :))

Aga väsinud olin ikka. Magasin siis veel. Pärast uut aastat läksime sõpradega paastulaagrisse. Pärast seda nädalavahetust oleks mulle antud kui uus elu. Ma ärkasin ise üles kell 6:30 hommikul ja hakkasin vabatahtlikult trenni tegema (füüsilist, mida ma pole aastaid viitsinud). Ja nüüd olen viitsinud iga päev :). Ja nüüd 2 nädalat olen proovinud süüa vegan toitu (ok. vahepeal oli väike libastumine Kristina ja Maarja S-i võileivatortide ja shokolaaditrühvlitega ning kommikarbiga). Aga üldjoontes olen püsinud kursil.

Ja kohe kui püsin, tulevad saavutused. Täna tunnen ennast füüsiliselt nii hästi, nagu ma pole end tundnud aastaid. Ei ühtegi magusat asja (isegi mitte mett), keedujuurviljad ja megasuperhea salad + palju õunu ja vett. Ja mul on õhtul kell 23 jõudu nii palju, et loen ilmselt hommikuks Ragnari toodud raamatu läbi :) Või vähemalt mitu peatükki. Tundes ennast ja olles valusalt õppinud tasakaalu, õpin end nüüd ka hoidma ega pinguta üle.

Igaljuhul soovitan ka teil, head lugejad, tutvuda toiduainete pH tabeliga, mille leiab aadressilt:

http://www.phtasakaal.ee/dokuwiki/doku.php?id=food

pH tasakaalu dieedi idee on siis mitte kehakaalu langetamine (kuigi seda kasutatakse ka selleks), vaid tervis. Ja aluseline toitumine. Kogu selle asja idee on loobuda pärmilistest ja organismis hapnemis-käärimisprotsessi tekitavatest toiduainetest. Ja uskuge mind: tulemus on super! Enesetunne väga väga hea. Ja seda ütleb inimene, kes vahepeal arvas, et ta hakkab ära surema, sest kogu elujõud oli minust lihtsalt lahkunud.

Hääd tervist! Ja krõmpsti!

Dr. Youngi ka:

http://articlesofhealth.blogspot.com/

Heiahei kõigile toortoidu fännidele,

Nüüd läheb lahti :) Toortoidu revolutsioon. Minu ja paljude teiste (ja eriti nende kehade) jaoks on sellele toidule üleminek olnud uus algus. Superasi proovimiseks. Kes nädal aega vastu peab, see rohkem midagi muud süüa ei taha, julgen garanteerida :) Enesetunne läheb paremaks, korraga on palju jõudu, silmad säravad ja meel on hea. Verenäitajad paranevad oluliselt ja jätkamisel on tagatud pikk eluiga.

Igaljuhul on see blog mõeldud toortoidu, ph, üldise tervise ja hea enesetunde ning rahulolu tagava eluviisi alase info kogumiseks-jagamiseks nii Eestist kui maailmast ning kõik kaastööd on teretulnud! katariina@offline.ee aadressil.

Teen kohe algust ja jagan siis ka häid linke:

http://www.veg.ee/

http://www.phtasakaal.ee/

Tänane retsept ka:

* 1/4 kapsast

* 1 poolküpse avokaado

* 2 maheporgandit

* võib panna ka eesti õuna :)

* korralik doos head kvaliteetset ökooliiviõli (seal on rohkem head sees), nt firmalt Rapunzel (nii hea, et joo või pudelist), nii, et kõik ikka korralikult nõretaks.

* meresoola (just mere)

* Tiiu Väinsaare ürdisoola (täiesti fantasthea asi, Frantsila öko- ja taimeküla mõjutustega asi, mõnest ökopoest äkki veel saab, suvel tuleb juurde:)

* tüümiani

Hakk-hakk ja valmis ta ongi :)

Salat mõnus ja värske, võimalik teha ka talvel ning mis veelgi parem: asi igati PH-tasakaalus ehk siis aluseline ja parandab oluliselt tervisenäitajaid!

Hääd maiustamist.

Ja Bloogigem siis!

Kadri