pühapäev, 25. jaanuar 2009

Algusest

Tere! 

Mina olen Tiina ja lisan Kadri kogemusse siin enda mõtteid tervema elamise ja toidu teemal. Alustada tahaksin algusest ehk siis sellest, mida minu jaoks toortoit ja ehk üldse toitumine tähendab ja rääkida lühidalt ka oma esimesest toortoidu söömise katsest. 

Minu esimene katsetus või jõudmine toortoidu juurde tuli kuidagi väga iseenesest. Mõte oli jõudnud punkti, kus käega mittekatsutav oli muutunud korraga väga olemasolevaks ja vaieldamatuks. Tundsin igal sammul, et iga aine, ese, koht, olend minu ümber omab iseenda energiat. Ja kuigi ma seda ei näe, tunnen ma selle mõju iseendale väga selgelt. Seda selgemalt, mida rohkem ma oma aistinguid, enesetunnet kuulatan, püüdmata ebamugavust ja tõrget endas alla suruda. Lihtsalt vaikselt kuulatades ja jälgides, milliseid tundeid konkreetne isik, paik, olukord, toit jm... minus tekitab.

Igaüks meist on terviklik süsteem - iga aine, organism, mis meisse siseneb, mõjutab seda tervikut omal moel. Ka nendes ainetes/organismides, mida toiduna kasutame, on energia. Mida elusam ja tervem on meie 'toit', seda rohkem elu ja tervist ta meile annab. Nii nagu meile mõjub tervendavalt mõne hea inimese seltskond/tema energias viibimine, mõjub meile tervendavalt ka eluenergiast pakatav toit. Nii nagu mõni koht mõjub meile ängistavalt, muudab ka mõni toit meie enesetunde raskeks ja tuimaks, (ning kuna meie keha ja vaim on üks) toob ka pähe mustad mõtted. 

Selles peitubki minu jaoks toidu mõte ja olemus. Toidu kaudu võtame vastu meid ümbritsevat  energiat, et säilitada endas energia ja elu. Mida tervem ja elujõulisem on meie toit, mida vähem seda toitu töötleme, mürgitame, põletame, seda rohkem energiat ja elujõudu temast saame.  Tundub kuidagi kitsendav toidu väärtust pelgalt kilojaulidesse või kaloritesse tõlkida. Toit on elu, mille võtame endasse, et seda siis edasi elada ja edasi kanda. Sest me kõik oleme ju osakesed suurest energia-/eluringist. 

Nii juhtuski, et aasias rännates ja päikesest pakatavaid vilju süües, tundsin, kuidas neis pulbitsev eluenergia minule jõudu ja päikest juurde andis. Tahtsin teada, kui palju energiat minusse tegelikult mahub ja nii proovisin paar nädalat järjest toituda ainult nendest suurepärastest puuviljadest. Ja see muutus, mis juba paari päeva pärast aset leidis oli ootamatu. Tundsin kuidas iga toidukord andis mulle jõudu juurde. Minu sisemine päike tuli pilve tagant välja ja lõi sellise jõuga särama, nagu ma seda iial varem polnud tundnud. Mul oli kogu aeg NII hea olla. Lihtsalt olemine, jalutamine, vaikimine oli nauding. Mis kõige hämmastavam - minu mõte läks selgeks. Mul oli tunne, nagu oleksin aastate pikkusest uimast välja tulnud ja esimest korda elus selgeid mõtteid mõelnud. Ja nendega koos tuli rahu ja tasakaal. Ja kõige selle keskelt sain ma välja vaadata ümbritsevale hoopis vahetumalt ja olla rohkem kohal ja olemas teiste keskel. 

Selle kogemuse ja nende tunnete kirjeldusi lugesin alles rohkem kui aasta hiljem, kui sattusin toortoitlaste blogisid lugema. Siis sain teada, et on hulk inimesi, kes on kogenud sama mis mina kogesin ja püüavad püsivalt seda energiat endas hoida. Mul on hea meel, et see kogemus minu ise üles leidis. 

Hiljem olen seda kõike lühemate perioodide kaupa korranud. Ja mõju pole kunagi tulemata jäänud. Puuviljad saab asendada porgandite-kapsaste ja muude köögiviljade/juurviljadega ning pähklite ja marjadega, mis meile siin laiuskraadidel kättesaadavamad ja ehk lähedasemadki on. 

Aga kõige fundamentaalsemalt olulisemaks pean ma iseendas selle harjumuse arendamist, et alati enne sööma asumist küsida - mida see sulle tegelikult annab, kui palju on selles säilinud elu ja aineid elusal kujul. Kuivõrd saad sa sellest elamiseks ja olemiseks vajalikku, palju saad sealt elu, mida enda kaudu edasi elada? 


1 kommentaar:

  1. Tõeliselt hea artikkel Tiina! Vau! Tõsiselt. Suur suur aitäh Sulle niivõrd hea loo eest!

    VastaKustuta