reede, 3. aprill 2009

Uus katse toortoiduga



Olen nüüd viimased poolteist nädalat asja uuesti proovinud ja nüüd on see asi kuidagi loomulikumalt ja kahe tugevama jala peal endast välja kasvanud. Ikka ei saa nii, et keegi ütleb, et on hea ja kasulik ja siis kohe oledki võimeline nii elama. See soov ja muutus ja pingutus või valik peab ikka enda seest välja kasvama. Muidu ei ole asi õige.

Käisin jälle paastulaagris ja pärast seda olen enamvähem püsinud kõige toore peal (isegi enamvähem ph-tasakaalus). Kui muud asja proovin, siis seda väga ei soovigi enam (aga ilmselt on ikka vaja veel üks korralik sügavpuhastuskuur ühel hetkel läbi teha). See on hea tunne ja näitab, et organism hakkab puhastuma. Sest organism küsib seda, mis ta sees on. No ilmselt suhkrut veel natuke mus on. Aga selle isu on uskumatult väiksem.

Ragnari juures olen proovinud ka seda aluselist jooki ja minu enda noos peaks kohale jõudma umbes nädala pärast. Ka see rahustab magusaisu maha, kuna aitab organismist välja viia seda, mis seda magusat üldse küsib.

Mis nende Dr Youngi asjadest siiamaani kõige rohkem meeldis oli tegelikult üks huvitav klorofüllijook. Vedel klorofüll (see aitab reaalselt rakkudel end üles ehitada) + 4 liiki soolad (täpsustan varsti, millised täpselt) + vesi + ph roheline taimepuru (erilise vibraga taimed on küll). Tõsiselt rahulikuks võttis, keskendumine oli uskumatu, olin väga üllatunud, ja väga puhastav oli see ka organismile. Kõik läks hästi tööle :)

Tundsin, et on olemas toetus ja võimalused, kui tahta oma elu enda kätte võtta ja korda teha. Ja uskumatu, kui suur roll on toitumisel kõiges selles.

Selle aja jooksul olen muutunud enesekindlamaks, tasakaalukamaks, mul on rohkem jõudu, isegi lihased on tekkinud (need tekivad rohelistest aedviljadest, kuna klorofülli molekuli ja inimese keha molekuli struktuur on täpselt sama, kui nüüd Ragnarist õigesti aru sain, ainus erinevus oli see, et roheliste asjade molekuli keskmes on Magneesiumi aatom ja inimesel Raud. Sisuliselt: süües rohelist kasvatame peaaegu üks-üheselt oma keha üles ja uueks).

Toetavaks tegevuseks on jooga, jalutamine, värske õhk ja korralik uni. Uskumatu on ka see, kui palju uni aitab kaasa, et enesetunne oleks hea. Olen varem une tähtsust siiralt alahinnanud.

Samuti on oluline meelepärase töö olemasolu! :)

See aitab niivõrd palju! ;)

Hääd teile kõigile ja ikka kirjutamiseni!

K

PS. Ahjaa. Oleksin peaaegu unustanud. Üks tore eestikeelne ja inimkeelne ph-sait on veel ilmunud Marat Listra sulest ja asub aadressil: http://www.ph-tasakaal.planet.ee/

pühapäev, 8. veebruar 2009

Toores toit otse algallikast, meditatsioon


Jagan teiega seekord hoopis huvitavat infot. Käisin Soomes meditatsioonikursusel ja avastasin, et mediteerides ma unustan hingamise sootuks ära. Vahepeal on seda juhtunud ka vabastavas hingamises. Sain aru, et meditatsiooni ajal hing justkui "toitub" vaid algallikast juues :)


See on imeline kogemus ja jagan seda infot siingi! :)


Tehnika, mida õppisin on IAM meditatsioonitehnika (selle looja on Amma, naine, kes on kallistanud üle 26 miljoni inimese ja kes on minu vaimne õpetaja).


Selle tehnika kohta rohkem lugedes avastasin lehekülje http://www.iam-meditation.org/

Huvitav on selle asja juures see, et meditatsioonil on head omadused kogu meie füüsisele ja vaimule ning olen selle tunnistajaks ka nüüd juba nädal aega olnud (mis siis, et toortoitumise osas on toimunud teatav tagasiminek...aga ka see on õppimise ja ilmselt ka minu enda südame ja sisehääle kuulamise ja tasakaalu leidmise koht).


Mida ma olen avastanud on see, et mul on nädalaga tekkinud mingisugused lihased :))) Jahakkasin uurima, kas meditatsioonil on ka füüsisele miskit head :) Võib-olla on oma osa ka sigade söötmisel ja puude raiumisel Haanjamaal aga ehk on natuke olnud abi ka joogast ja meditatsioonist :) Samuti olen avastanud uskumatut edu oma töö-elus. Enne olin tihti väsinud, nüüd olen end justkui nagu programmeerinud igal hommikul kell 6:10 üles ärkama ja pool tundi mediteerima (lisaks veel muud asjad) ja tööl ei ole hetkekski päeva jooksul tekkinud tunnet, nagu oleksin väsinud, tüdinud, mul poleks midagi teha või et teeksin seda vastumeelselt, mida parasjagu teen. Naudin siiralt iga hetke. Elu on imeline!


Seda veebilehekülge lugedes avastasin rea meditatsiooni häid omadusi. Ja jagan siinkohal meditatsiooni füüsilisi omadusi, kuna see on ilmselt lugejale kõige hingelähedasem teema:


  • Suurenenud paindlikkus ja liikumisvõime

  • Liigeste "õlitatus"

  • Lihastoonuse kasv

  • Hapniku koguse suurenemine veres

  • Eemdaldab toksiine

  • Tõstab immuunsusüsteemi võimekust antikehade tootmise läbi

  • Kiirendab seedimist

  • Aeglustab südame löögisagedust

  • Vähendab kortisooli ja laktaati (kemikaalid, mis on seotud stressiga)

  • Normaliseerib vererõhku

  • Vähendab kolesteroolitaset

  • Parandab õhuliikumist kopsudesse (tulemus on lihtsam hingamine)

  • Suurenenud ajulainete koherentsusKuidagi füüsiliselt on rohkem jõudu kohe! :)

Allikas: http://www.iam-meditation.org/meditation-physical-benefits.htm


Aum! :)


Ja veel vahepeal tulnud infot B12 vitamiini kohta Andreselt (oluline vitamiin, mis tihti toor- ja taimetoitlastel puudu jääb): Ma ise siis vähemalt täna toortoidu kohapealt ei kobise, kuna nagu mainisin, on toimunud teatav tagasiminek :)) aga ilmselt ka see käib asja juurde (näha, kuidas inim-meel ikkagi toimib). Selle-eesti sain hea kogemuse ja olen tänulik võimaluse eest katsetada. Jätkan sisemise tunde järgi. Õpin iga päev.


Mõistsin seda, et mida iganes teha, tuleb jääda iseenda suhtes ausaks. Kui endal on juba tunne, et teen endale liiga, siis järelikult tuleb end ikkagi hoida. Ja ma tunnen, et ma tegin õigesti.


Mida ma veel mõistsin on see, et paljud minu probleemid tõesti on seotud vale toitumisega (Perekond Youngid ilmselt ongi avastanud igavese nooruse, tervise ja hea enesetunde saladuse. Neil on väga väga palju inimestele jagada ja anda). Ja kui ma soovin, et mu tervis oleks korras, siis selleks on tegelikult väga head võimalused olemas. Sain aru ka mehhanismist, mis tagab meie tervise. Ja poleks uskunud, et tõesti on tee välja lugematutest haigustest, halvast enesetundest, liigväsimusest jne. Aga on. Ja paljud inimesed on saavutanud sellega väga häid tulemusi.


Kui oled kord juba tõde tunnetanud ja omal nahal näinud, et see toimib, siis tagasiminek harjumustes ei päästa Sind teadmisest selle kohta, mis on Su kehale hea. Aga ma ei hakka end emotsionaalselt retsima sellepärast, et ma kohe ei ole koguaeg ja kõiges tugev, julge ja edukas. Ma teen seda niimoodi nagu mulle tundub hea. Sest ju ma siis ikkagi vajasin midagi veel. Küsisin endalt, kas ma suudaksin niimoodi elada terve elu?


Igaljuhul: sain aru, et on oluline olla kontaktis ka iseenda tunnetega ja neid mitte kuulates võib teha endale liiga.



Ph teemast:


Proovisin täna ka esimest korda kooki, mis oli tehtud aluselise veega (aparaat ise pidi maksma alates 8000 EEK ja samas PH protsent oli näidanud 9). See kook lausa õhkas värskusest. Ja pärast seda oli kuidagi eriliselt virge tunne. Järelikult seal ikkagi on midagi. Tuleb loota, et tekib võimalus neid asju (erinevaid ph-tilkasid ja pulbreid veel proovida).


Infoks ka see, et on tulemas rida kursuseid üle Eesti:


http://www.phtasakaal.ee/dokuwiki/doku.php?id=events:start



No igaljuhul lõpuks siis vitamiinist B12, mis on vajalik kõigile taimetoitlastele:


Vitamiin B 12 on veeslahustuv ning ta on unikaalne, kuna on esimenekoobaltit sisaldav aine, mis on vajalik pikaealisuseks ning on ainusvitamiin, mis sisaldab olulisi mineraalaineid.



Vitamiin B12 tähtsus:



  • vajalik närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks,

  • osaleb valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuses,

  • tihedalt seotud nelja aminohappe, pantoteenhappe ning vitamiin Ctegevusega organismis,

  • parandab raua funktsioone organismis,

  • aitab foolhapet koliini sünteesil,

  • osaleb DNA ning RNA tootmisel,

  • mõjutab erütrotsüütide moodustamist, ennetades seega aneemiat,

  • oluline laste kasvamisel,

  • vajalik kaltsiumi absorbtsiooniks.Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:

  • närvisüsteemi talitluse muutused, närvilisus, väsimus, neuriit,

  • nõrkus, raskused käimisel (jäsemete tõmblused) ja kõnelemisel(kokutamine), tasakaaluhäired,

  • halb söögiisu, lastel kasvuraskused,

  • menstruatsioonihäired,

  • häired ajutegevuses sarnaselt skisofreeniale,

  • aneemia.Pikemaajalisel puudusel võib tekkida kehvveresus ja närvihäired. Noortelvõib kaasa tuua kasvuhäireid. Vitamiin B12 defitsiidi tunnused võivadilmneda alles 5-6 aasta pärast. Defitsiit võib esineda puudulikuabsorbtsiooni puhul ning taimetoitlastel. Kui vitamiin B12 defitsiit eiavastata õigeaegselt, võivad tagajärgedeks olla kestev vaimse tervisehalvenemine ning halvatus.

Liigtarbimine: Toksilisi efekte vitamiin B12 puhul ei ole täheldatud isegi mitte suurtekoguste tarbimise korral.

Ja kust teda siis saab?
  • maheporgandist (nt Tallinnas saab Herne tänava Öko talukauba poest www.parimpood.ee). Porgandi koore alt täpsemalt. Ja maheporgandit saab koos koorega süüa, kuna koor on puhas, tuleb ainult nustikuga natuke nühkida, koorida pole vaja
  • linaseemnetest (saadaval igas ökopoes)

Aum!



pühapäev, 25. jaanuar 2009

Algusest

Tere! 

Mina olen Tiina ja lisan Kadri kogemusse siin enda mõtteid tervema elamise ja toidu teemal. Alustada tahaksin algusest ehk siis sellest, mida minu jaoks toortoit ja ehk üldse toitumine tähendab ja rääkida lühidalt ka oma esimesest toortoidu söömise katsest. 

Minu esimene katsetus või jõudmine toortoidu juurde tuli kuidagi väga iseenesest. Mõte oli jõudnud punkti, kus käega mittekatsutav oli muutunud korraga väga olemasolevaks ja vaieldamatuks. Tundsin igal sammul, et iga aine, ese, koht, olend minu ümber omab iseenda energiat. Ja kuigi ma seda ei näe, tunnen ma selle mõju iseendale väga selgelt. Seda selgemalt, mida rohkem ma oma aistinguid, enesetunnet kuulatan, püüdmata ebamugavust ja tõrget endas alla suruda. Lihtsalt vaikselt kuulatades ja jälgides, milliseid tundeid konkreetne isik, paik, olukord, toit jm... minus tekitab.

Igaüks meist on terviklik süsteem - iga aine, organism, mis meisse siseneb, mõjutab seda tervikut omal moel. Ka nendes ainetes/organismides, mida toiduna kasutame, on energia. Mida elusam ja tervem on meie 'toit', seda rohkem elu ja tervist ta meile annab. Nii nagu meile mõjub tervendavalt mõne hea inimese seltskond/tema energias viibimine, mõjub meile tervendavalt ka eluenergiast pakatav toit. Nii nagu mõni koht mõjub meile ängistavalt, muudab ka mõni toit meie enesetunde raskeks ja tuimaks, (ning kuna meie keha ja vaim on üks) toob ka pähe mustad mõtted. 

Selles peitubki minu jaoks toidu mõte ja olemus. Toidu kaudu võtame vastu meid ümbritsevat  energiat, et säilitada endas energia ja elu. Mida tervem ja elujõulisem on meie toit, mida vähem seda toitu töötleme, mürgitame, põletame, seda rohkem energiat ja elujõudu temast saame.  Tundub kuidagi kitsendav toidu väärtust pelgalt kilojaulidesse või kaloritesse tõlkida. Toit on elu, mille võtame endasse, et seda siis edasi elada ja edasi kanda. Sest me kõik oleme ju osakesed suurest energia-/eluringist. 

Nii juhtuski, et aasias rännates ja päikesest pakatavaid vilju süües, tundsin, kuidas neis pulbitsev eluenergia minule jõudu ja päikest juurde andis. Tahtsin teada, kui palju energiat minusse tegelikult mahub ja nii proovisin paar nädalat järjest toituda ainult nendest suurepärastest puuviljadest. Ja see muutus, mis juba paari päeva pärast aset leidis oli ootamatu. Tundsin kuidas iga toidukord andis mulle jõudu juurde. Minu sisemine päike tuli pilve tagant välja ja lõi sellise jõuga särama, nagu ma seda iial varem polnud tundnud. Mul oli kogu aeg NII hea olla. Lihtsalt olemine, jalutamine, vaikimine oli nauding. Mis kõige hämmastavam - minu mõte läks selgeks. Mul oli tunne, nagu oleksin aastate pikkusest uimast välja tulnud ja esimest korda elus selgeid mõtteid mõelnud. Ja nendega koos tuli rahu ja tasakaal. Ja kõige selle keskelt sain ma välja vaadata ümbritsevale hoopis vahetumalt ja olla rohkem kohal ja olemas teiste keskel. 

Selle kogemuse ja nende tunnete kirjeldusi lugesin alles rohkem kui aasta hiljem, kui sattusin toortoitlaste blogisid lugema. Siis sain teada, et on hulk inimesi, kes on kogenud sama mis mina kogesin ja püüavad püsivalt seda energiat endas hoida. Mul on hea meel, et see kogemus minu ise üles leidis. 

Hiljem olen seda kõike lühemate perioodide kaupa korranud. Ja mõju pole kunagi tulemata jäänud. Puuviljad saab asendada porgandite-kapsaste ja muude köögiviljade/juurviljadega ning pähklite ja marjadega, mis meile siin laiuskraadidel kättesaadavamad ja ehk lähedasemadki on. 

Aga kõige fundamentaalsemalt olulisemaks pean ma iseendas selle harjumuse arendamist, et alati enne sööma asumist küsida - mida see sulle tegelikult annab, kui palju on selles säilinud elu ja aineid elusal kujul. Kuivõrd saad sa sellest elamiseks ja olemiseks vajalikku, palju saad sealt elu, mida enda kaudu edasi elada? 


Astuda samme rahulikult: milline on tasakaalukas elu?


Emotsioon oli täna 0-is. Tänane õppetükk ja kogemus on ilmselt see, et ei maksa liigselt tormata, kui vaim pole tegelikult valmis. St, muidu võib tulla tagasilööke. Ja elust kaob võlu täitsa ära (kui need pole nüüd pesuehtsad vabandused).
Tundub, et kui asja emotsiooniga võtta ja mitte olla selle sisse veel kasvanud, võib tekkida masendus :) Ja trots ja protest jne :) Ja võib tekkida tunne, et elan omas pallis ja maailmas.

Proovisin täna hommikul lihtsalt paastuda ja tekkis masekas :) Siis võtsin lusika mett ja meel läks paremaks ja siis sõin ära greibi ja läks veel paremaks. Aga ikkagi, miks ma endaga nii teen? Või

St, et võtan rahulikult. Ei hakka kohe päris "valgustoidule" üle minema :)) Kuigi ka neid näiteid on maailmas, ja isegi läänemaailmas. Vt nt: http://www.jasmuheen.com/


Ja tean, et Amma (naine, kes on kallistanud üle 26 miljoni inimese maailmas. Vt: www.amritapuri.org) sööb ka ainult päevas natuke oma pühendunute rõõmuks magusat putru ja joob natuke kookosmahla. Aga tema toitumissedelist on igal juhul olulisem see, Kes Ta on. Kes on korra tema kallistust kogenud, see ei kahetse :)

Jagan ka vahepeal laekunud infot: Andres hea inimene muudkui saadab häid asju: suur suur aitäh! :) Ja kel on veel jagada ja infot saata, saatke kindlasti!

Lugege: http://www.lilleoru.ee/documents/6.ptk_toitumine.doc
Seal on kirjas siis palju toidu kombineerimisest ja üldse tasakaalukast eluviisist ja sellest, kuidas oma elu elada hästi!

Veel üks hea toitumisalane sait on: http://www.jasmuheen.com/

Ja valge suhkru kohta soovitati ka lugeda aadressilt: http://anahata.imelaps.ee/suhkur/c.html

Ja lisaks veel üks kiire copy-paste: teemal Stevia. Ehk siis suhkru parim aseaine. Oh jess! :)
Kuidas ma selle unustasin :) Juba eelmisel nädalal proovisime omale poodi seda tellida. Ja nüüd olen ise see, kes seda vajab. Homme kohe esimese asjana võtan selle Stevia ette :) Ja mäletan, et sõbranna Kaja keemikuna üllitas sõbrer Ragnarile ka aluselise kakaolahuse. St, et asi pole üldse nii lootusetu, kui näib :)

Aga mina lähen nüüd esinema, Toivo sünnipäevale harm
Ja Ehk saab magusafännina ka tervislikult elada:

Lugege:

S U H K R U P A R I M L O O D U S L I K A S E A I N E
Stevia

Steviat on lihtne kasvatada. Ta on imeline maitsestaja, tal on raviomadusedja ta on vähese kalorsusega. Steviaga on hea küpsetada/keeta ja temapõllumajanduslik väärtus on suur. Steviat kasutatakse laialdaseltLõuna-Ameerikas ja Aasias. Miks pole stevia igapäevane sõna ülejäänudmaailmas? Stevia rebaudiana bertoni on taim, mis pärineb Paraguayst. Tedatuntakse ka meetaime või meelehe nime all ning sarnaseid nimevariatsiooneon tal veelgi. Kui steviat kasvatatakse loomulikul teel viljakas pinnases,kasvab küps taim umbes 65 cm laiuseks ja 180 cm kõrguseks. Ajalugu näitab,et selle taime lehti on kasutanud sadu aastaid Guarani indiaanlased, keskutsusid seda taime caá-êhê'ks. Põhiliselt kasutati tedamagustajana tees, mida tuntakse maté nime all. Teda kasutatimeditsiinilisel otstarbel, aga ka suupistena. Stevia lehte peetakse 150­300korda magusamaks kui rafineeritud suhkrut.
1800. aastate lõpus oli M. S. Bertoni esimene, kes dokumenteeris stevia.1931. aastal eraldasid prantsuse keemikud taimest steviosiidi, mis oli vägamagus ja samal ajal kristalne. Stevia taime kaaluti magustajana kasutussevõtta sellal, kui Inglismaa oli Teise Maailmasõja päevil toidupuuduses.Kuid see huvi kustus, kui suhkur taas välja ilmus. Sellest ajast on steviatpalju kasutatud küll Aasia ja Lõuna-Ameerika maades, kuid USA, Kanada,Austraalia ja Euroopa pole steviat magustajana kasutusele võtnud. Nadvalivad suhkru (peedist või roost) või aspartaami- põhiste ja teistekunstlike magustajate vahel. On rohkem kui 150 eri liiki steviat, kuidmagus on ainsana stevia rebaudiana bertoni. Stevia lehest pärinevadsüsivesikutel põhinevad ühendid on võimalik eraldada glükosiidiks, midatäpsemalt nimetatakse steviosiidiks. [Stevioside is a glycoside of thediterpene derivative steviol] ja see on taime loomulik komponent.Steviosiid on väga magus ja seda on lehtedes kuni 13%. Lisaks sellele ontaimes veel kahte magusat ainet: [rebaudiosides] ja [dulcosides].

Stevia turvaline minevik

Paljudel toiduainetel pole vaja olnud läbida GRAS-staatuse saamiseprotsessi. Ajaloo kestel on eeldatud, et see on turvaline inimestele.Stevia entusiastid on püüdnud seda argumenti esitada FDA- le, kuid ilmaeduta. Stevia.net taotleb, et Celestial Seasonings võiks kasutada steviat,sest taimel on ilma halbade kõrvalmõjudeta pikk tarbimise ajalugu. Enamgi,1991 Import Alert teavitab stevia kasutusest läbi ajaloo ja annab talleGRAS-staatuse. Ameerika taimsete toodete assotsiatsioon peab steviattoiduks, kuna sellel taimel on pikk ajalugu toiduna ja seega peaks ta kakuuluma turvaliste toiduainete kategooriasse. Sunrider Corporation on 1995.aastal teatanud, et stevia on vana toiduaine, kuna see on toiduainete seasolnud enne DSHEA-d (1994). Kuid Sunrideri selline lähenemine on muutunudproblemaatiliseks, sest 1984 on ta alla kirjutanud määrusele mitte steviatmüüa: "Sunrider on otsustanud, et see pole äriliselt piisavalt ettenägelikerapooletuks konkurentsiks [it was not financially prudent to judiciallycontest this matter]."

Stevia positiivne mõju tervisele

Uuringud on näidanud mõningaid stevia positiivseid külgi ja meditsiinilisikasutusvõimalusi. Illinoisi ülikoolis avaldatud materjal aastast 1992"College of Dentistry" leidis, et steviosiid ei ole kantserogeenne,vaatamata sellele, et on intensiivne looduslik magustaja. Jaapanlasteuuring aastal 2002 Nihoni ülikoolis avaldas, et steviosiid pidurdabpõletiku levikut hiirtel, kellel on nahavähk. Taiwani uuringud näitavadstevia kasutusvõimalusi vererõhu reguleerimisel. Taipei meditsiiniülikoolavaldas 2002. aastal rottide abil tehtud uurimuse, mis näitas, etsteviosiid alandab vererõhku. Teises Taipei meditsiiniülikooli uuringus,mis avaldati 2000, uuriti inimesi ja leiti, et "suuline steviosiidimanustamine on heakskiidetav ja efektiivne meetod, mida võib pidadaalternatiivseks või täiendavaks teraapiaks ülipinges [hypertension]olevatele inimestele."
Kahes hilisemas taanlase Jeppeseni jt uuringus Aarhusi ülikooli haiglasTaanis on märgitud, et pärast loomkatseid hiirtel ja rottidel on leitud, etsteviosiidil on potentsiaali tüüp-2-diabeedi ravis. Loodusterapeudid onkasutanud steviat mitmeid aastaid, et reguleerida veresuhkru taset. 28.juunil 2002 teatab Austraalia rahvuslik ringhääling ABC(http://www.abc.net.au), et steviosiidi võib kasutada tilkadena einejuurde, et hoida vere glükoosi tase "normi lähedal". Stevia kasutajad onmärganud külmetuste ja palavikuhaiguste vähenemist. See taim võib aidata kakaalus maha võtta, vähendades isu, samuti aitab see vähendada tubaka jaalkoholi iha [cravings]. Stevia leht sisaldab samuti mitmesuguseidvitamiine ja mineraale, kaasa arvatud vitamiinid A ja C, tsink, [rutin],magneesium ja raud.

Steviat on kasutatud Lõuna-Ameerikas aastaid diabeedi raviks ningsoovitatud seda inimestele, et vabastada nad insuliinisüstimisest. Seda onkasutatud kohalikult nahavähi vastu ja [candidiasis] raviks. Healthfree.comveebileht möönab stevia kasutust naha hoolduseks. Seda võib kasutada nahaparema väljanägemise nimel ja akne raviks, samuti teiste nahakahjustuste ja-häirete puhul, kaasa arvatud dermatiit, ekseem ja seborröa [seborrhoea].Veebileht väidab veel, et stevia võib aidata tervendada sisselõikeid jakriimustusi, kusjuures kiiresti ja ilma armistumiseta.

Brian Morley on biokeemia taustaga loodusterapeut. Ta töötab Brisbane'is,Austraalias. Morley kasutab steviat patsientidel, sest "see aitab maksalkontrollida veresuhkru taset". Ta lisab, et rafineeritud suhkur mõjubmaksale negatiivselt ja võib põhjustada pidevat väsimust ningimmuunsüsteemi puudulikkuse sündroomi. Koos mustikaga võib stevia vähendadasuhkrunälga. Morley kasutab steviat "nektari" kujul, mis onvaakumdestilleeritud, lämmastikkuivatatud ja kristalliseeritud, et mittekahjustada selle aine toimet.

Stevia kasutus toiduvalmistamises.
Steviosiid on sobilik kokkamiseks [cooking], sest see ei lagune kuumuseganagu kunstlikud magustajad, nt aspartaam. Ta ei sobi sellistekondiitritoodete jaoks nagu pehmed pumatikompvekid või glasuur [icing],sest selle mass on väike. Jaapanis kasutatakse steviat sojakastme,marinaadi ja limonaadide magustamiseks. Brasiilias oleks peaaegu tekkinudkohtuasi 1988. aastal, kui terviseminister tuli välja ideega, etdieetjookide magustamiseks tohib kasutada ainult steviat. Kuid Earth IslandJournal'i järgi seisis Suur Äri sellele vastu (Northern Winter 1997-98issue). Nähtavasti olla Monsanto teinud suuri investeeringuid NutraSweettehasesse São Paulos. Lepiti kokku, et tootjad hakkavad uurima, kuidassaaks steviat kasutusele võtta. Pärast seda pole steviast enam midagikuuldud.Stevia potentsiaal põllumajanduses ja tervishoius.

Üks stevia eeliseid on see, et see taim kasvab peaaegu igal pool. Temaloomulikud kasvutingimused on subtroopilised, kuid on teateid ka temakasvatamisest põhja pool, St Peterburis (60°N). Taim kasvab samuti hästitroopilistel aladel. Stevia istikuid saab osta istandustest. Taimel on veellisaks teatud putukavastased omadused; näiteks lehetäid hoiavad temasteemale. Agriculture and Agri- Food Canada märgib, et "stevia pakub uutvõimalust uurijatele ja farmeritele", kuid on vaja rohkem infot, "etoptimeerida iga-aastast istikute tootmist Kanada jaoks."

Steviat võib kasutada uurimistööde kasuks: [production of remarkably highlevels of one class of secondary metabolite is of significant interest forchemists, biochemists and geneticists and may prove to be a foundation forthe production of new metabolites in the future]. Samuti on märgitudturvalisuse kaalutlustel stevia [teema] ümber, et "on selge vajadus edasiseeksperimenteerimise jaoks, [with respect to the metabolic fate of steviolglycosides]." Steviosiid pole Kanadas legaalne ja ainuke legaalne viis sedasaada on taim osta. Austraalias ja Uus-Meremaal võib Food StandardsAustralia New Zealand (FSANZ) organisatsiooni kohaselt müüa stevia lehtitoiduna. Kuid taime ekstraktid, nagu näiteks steviosiid, pole legaalsed.
Rural Industries Research and Development Corporation (RIRDC) on käimapandud Austraalia valitsuse poolt, "et töötada tihedalt koos Austraaliamaapiirkonna ettevõtetega ning toetada rahaliselt nende uuringute jaarengute vajadusi." Professor David Midmore ja Andrew Rank panid RIRDCjaoks 2002. aastal kokku raporti, mis räägib uutest võimalustest: "uusmaapiirkondade ettevõtlus ­ stevia ­ et asendada imporditud keemilisimagustajaid." Uuring oli osaliselt rahastatud RIRDC ja Central QueenslandUniversity poolt. Raport viitab Kanada uurijate leidudele, et 50 hektaritsteviat suudab toota magusainet, mis on ekvivalentne ühe miljoni dollarieest saadava suhkrukogusega. "Austraalias nõuaks see 240 hektaritsuhkruroogu, st magususe tootlikkus hektari kohta on suur." Märgitakse ka,et on vaja "arendada tootmise ja töötlemise kogemusi, mis tagakskasvatajatele rahalise sissetuleku" ja samas suudaks olla konkureerivkallite valmistoodetega.

Keskkonnatingimused on tööstuse jaoks samuti positiivsed ka kuivalkontinendil nagu Austraalia. Peamised tootjad saaksid kasu, sest põld pakub"suurema võimaluste mitmekesisuse ja sissetuleku kastmisvee megaliitrikohta". Putukad ei paista steviat armastavat. On mõni haigus, mis raportikohaselt "ei paista siiski olevat probleemiks", ja " kontrolli mõttesvõetakse mõnikord ette tõrje".

David Midmore ütleb, et Austraalia on stevia kasvatamiseks valmis. "Aeg onküps suuremahuliseks tootmiseks, eeldusel, et tootmispraktika on sobilik(näiteks, mehaaniline koristamine) ja et seda kasvatataks õigetes kohtades(ilmastiku mõttes)." Raporti järgi loodetakse, et "tarbija vajadusloodusliku magustaja järele eskaleerub", sest austraallased muutuvad rohkemterviseteadlikumaks ja kuna "diabeedi juhtude arv Austraalias ja mujal"kasvab. Samuti soovitatakse, et steviat võib turustada "koos suhkruga", ettoota väikese kalorsusega produkte. Igal juhul on teiste organisatsioonideväljund vajalik olemaks kindel, et "tootmispiirangud ja steviosiidiaktsepteerimine on lähitulevikus hallatav (2-3 aastat)." Praegu on avaldusFSANZ-i, et steviosiidi võiks kasutada magustajana ja professor Midmore'isõnade kohaselt ,,peaks otsus valmima lühikese ajaga". Võimalik takistusFSANZ-i aktsepteerimisel on sama mis JECFA-l: steviosiidi laguneminesteviooliks võib tekitada mürgiseid ja mutageenseid aineid. Igal juhulrõhutas David Midmore, et "sellist lagunemist pole inimese kehas tegelikultmärgatud".

Stevia magus tulevik
Stevial on olnud pikk minevik loodusliku magustajana ja meditsiinilise abiandjana. Ta on soojuskindel ja väikese kalorsusega [non-caloric] ja tedavõivad kasutada diabeetikud. Igal juhul on US FDA suhe taimega küsitav, kaon tekkinud küsimused steviosiidi ekstrakti turvalisuse suhtes. Samas polekunagi dokumenteeritud ega raporteeritud ühtegi tervisekahjustust, ka mitteAasias, kus taime kasutatakse magustajana väga palju. Steviat ootab suurtulevik nii põllumajanduses kui ka toitlustuses.

laupäev, 24. jaanuar 2009

Suhkrusõltuvusest sõltlase pilgu läbi


Pildi peal on siis Robert Young ja Shelley Redford Young. Abielupaar, kes tegeleb maailmas ph-teema levitamisega ja kelle raamatut ma ka siin iga kahe rea taha tsiteerin. Kas te usute, et nad on ligi 70 või isegi üle? Seda ütles täna mulle Andres.

Kui nii vaadata ja mõelda, siis annab see natuke motivatsiooni, mille kallal tööd teha :) Minu esimene reaktsioon oli see küsimus, et kas nad kavatsevad elada igavesti? :)
Aga teine mõte on see, et minagi sooviksin elada kaua ja tervislikult. Ja ma olen valmis selle nimel pingutama, et mul hea oleks :) Sest tervis on kõige väärtuslikum vara ja see elu on antud ju ometi elamiseks, mitte pidevaks suremiseks ja vaevaks...

Niisiis tuleb astuda samme...

Mõtlesin täna jagada Andrese jagatud infot: Testige oma happelisust, rahvas :) http://acidalkalinediet.com/acidsymptoms.htm


Siis teate, mille kallal tööd teha. Hea uudis on see, et õnneks leidub tee välja ja variante enese tervise enda kätte võtmise jaoks on küll. Üks asi on toitumine (millest on juba kirjutatud) aga väga tugeva efekti pidid andma toidulisandid nimega SuperGreens (neid on ka erinevatelt tootjatelt ja erinevaid variante). St, et see ph teema on tegelikult päris pop teema USA-s vähemalt, sain aru, sest seal on palju inimesi, kes soovivad selle dieedi abil alla võtta.

Rohkem saab lugeda aadressilt: http://www.phmiracleliving.com/ ja nende erinevad SuperGreensid ja aluselised tilgad: http://www.phmiracleliving.com/c-8-health-supplements.aspx

Tunnistan ausalt üles, et ma ise ei ole neid asju veel proovinud aga mõned sõbrad on saanud päris häid tulemusi, kuigi mul oleks hea meel tegelikult kuulda rohkem nende lugusid.

Aga praegu tundub, et kavatsen seda klorofüllijahu ja aluselisi tilkasid vee sisse proovida. Aga enne loen ja õpin kõik selgeks, et aru saada, mis need asjad teevad ja miks ma neid üldse võtma peaks ning mis täpselt mida teeb, et olla ka teadvel sellest, mis toimub ja teha samme oma tervise suunas teadlikult, mitte pimesi midagi usaldada.

Testi järgi nägin, et mul on nii esma- kui ka teise järgi sümptomeid (mul on kevadeti nt õietolmuallergia, mitte just kõige toredam asi, natuke on leevenenud aga asjaga tuleks ikkagi vaeva näha).

Üks hullemaid on vist olnud väsimuse, kõikvõimalike nahaprobleemide teema, mis on tulnud pidevast suhkru üledoosist. Kavatsen uurida välja, mis on suhkrusõltuvuse põhjus ja miks on sellest niivõrd raske loobuda. Täna juhtus minuga see, et ma lihtsalt konkreetselt sõin ära ühe tahvli shokolaadi. Ja see pole esimene. St, et mul on õnnestunud tõeliselt hea meelega süüa avokaadot (sest see väga maitseb mulle) ja värsket ning toorest toitu nüüdseks juba pea 3 nädalat (ja tõesti söön seda suure isu ja rõõmuga) aga aeg-ajalt tabavad mind mingid suhkruatakid. Mesi, rosinad, shokolaad. Söön ka kilodekaupa eesti õunu. Tunnen, justkui jääks midagi puudu ja ma sõna otseses mõttes võitlen ja heitlen endaga.

Ning olukord meenutab natuke minu mitmeaastatagust suitsetamise mahajätmist, kus suitsetasin kogu aeg oma viimast sigaretti ja lõpuks jätsin paariks nädalaks maha juba enamvähem teades, et hakkan uuesti. Mis lõpuks päästis oli see, kui sain Indias aru Põhjusest, miks ma suitsetan ja siis võtsin end lõpuks oma vaimse õpetaja Amma abil kokku ja lihtsalt jätsin maha. Võõrutusnähud on muidugi räiged: nagu narkootikumide pealt tuleks ära vms.

Aga kui hakkasin laulma, läks asi paremaks :) Ja laulan siiani :) Ei otsi ühesõnaga oma hirmudele ja valule katet ja tuimestust väljastpoolt :)

Aga kokku tuli 9 aastat. Jube. Oma vanuse kohta eriti. Pärast seda õnnestus 2 aastat puhas olla. Pärast seda libastusin paariks kuuks. Ja nüüd olen siiani puhas. Aga asja point on see, et mul on tegelikult ikkagi see sõltuvuse muster veres (tegelikult sama teema, mis suitsetamisega). Olen lihtsalt mõnes mõttes võib-olla selle asendustegevuse suhkruga asendanud. Ja keegi vist ütleski lähikonnas, et suitsetamine on tegelikult hoopis suhkruga seotud probleem. Ja suhkruprobleem pidi olema seotud hingehädadega, ehk siis kurbusega.

Suhkrust teaduslikult: http://en.wikipedia.org/wiki/Sugar

Mitteteaduslikult: aadressilt http://www.aigarsade.com/raamat/pt14.htm "Keemilised suhkruasendajad takistavad hingeinformatsiooni läbitöötamist ja mõjuvad eriti kahjulikult tütarlaste arengule. Suhkur on hingetasandi hirmude looduslik tasakaalustaja. Laborites loodud ülimagusad suhkruasendajad on Maa ökosüsteemiga sidumata ja ei sobi inimese keha kui ökosüsteemi koostisosaks. Suhkruasendajate kristalliline ehitus peegeldab hingeinformatsiooni (südamearmastust) kaootilistes suundades, luues inimorganismis segaduse ehk reostuse."

Seal aadresil on palju infot. Peatüki nimi oli "Orjastamine toidu kaudu". Päris karm jutt seal.
Igaljuhul on, millega iseendas silmitsi seista, on, mida muuta ja teisendada (just seda mõjutatavust ja järeleandlikkust erinevatele energiatele jne). Annab igaljuhul veel ühe tasandi oma tervisest rääkides juurde.

Kokkuvõtteks: Ilmselt pean ikkagi võtma kokku julguse ja tegema selle ph 7 päevase puhastuskuuri läbi. Suhkrut küsib ilmselt lihtsalt minu sees elav pärm ja seened.



Kohtusin täna poes ka ühe toitumisspetsialistiga, kes aitab inimestel igasugustest vaevustest toiduvalikuga üle saada. Võib-olla vajan ka tema abi. Aga siiani on juhatus tulnud seest ja see on väga hea! Igapäev Antakse ka uus info ja edasised sammud.

Teine inimene keda nägin, oli läbi teinud ja proovinud Levini dieeti, kus asja rõhk on sellel, et kõiki (ja sain aru, et siis ka konkreetselt Sulle sobilikke) asju tuleks süüa eraldi ning ka sellega pidi kaasnema energia kasv.

Olen lugenud ka veregrupidieedi kohta ja ka see alustuseks tegelikult natuke aitas. Aga kokkuvõtlikult ei saa pugeda ikkagi ühegi dieedi taha ja selle varjus süüa shokolaadi. Muutused ja päris karmid muutused tuleb ikkagi läbi teha, kui tahta terve olla ja end hästi tunda.

Igaljuhul teema on palju sügavam, kui ma oleksin eales arvanud.

reede, 23. jaanuar 2009

Millised juurviljad on head juurviljad?


Otsides ise vastuseid küsimustele, jagan neid ka teiega.

Head juurviljad on aluselised juurviljad. Aluselised juurviljad on:
* spargel
* peedid
* brokkoli
* Brüsseli kapsas
* takjas
* kapsas
* porgandid
* lillkapsas
* seller
* kurgid
* baklazaan
* küüslaauk
* kollane ja roheline suvikõrvits ning kõrvits
* rohelised oad
* kõikvõimalik roheline (sh spinat, sinepilehed, lehtkapsad, vesikress, võrsed)
* sibulad
* petersell
* karuputk
* Värsked herned
* redised
* punane, kollane ja roheline paprika
* kaalikas
* (aed)mustjuur. rõigas?
* scallion?
* Merevetikad nagu nt nori, wakame ja hijiki (Eestis vist teatakse vähe)
* Idandatud oad või seemned
* Naeris
* water chestnut e. vesipähkel? (äkki see on maapähkel?)

"Niikaua, kuni Sul on sümptomid, võta vähem kõrge suhkrusisaldusega taimi nagu kõrvits, peet ja porgandid". (Nimekiri ja tsitaat raamatust "The ph miracle: Balance Your Diet, Reclaim Your Health" (http://www.amazon.com/pH-Miracle-Balance-Reclaim-Health/dp/044669049X)
Sümptomite all peab ta ilmselt silmas väsimust, loidust, halba seedimist jne. Mõnikord ka raskemaid haigusi.

Puuviljadest on aluselised: greip, laim, sidrun ja avokaado.

Viimast olengi suure isuga viimased nädal aega peaaegu iga päev söönud.

Aga sain aru, et ka greipi tasub harva süüa, kuna ka seal on natuke suhrkut.

Ja st, et kõik puuviljad (v.a vist ka toored banaanid) on sisuliselt happelised, kuna neis sisaldub suhkur ja suhkur tekitab organismis käärimist, millest olen juba kirjutanud.

Lisaks veel aeg-ajalt võib: See rohelise koorega melon pidi olema aluseline (see kõige kallim neist) :) ja arbuus oli suht neutraalne aga pigem kreenis.

Väga hea eestikeelse nimekirja, mille järgi hakkasin arvestama, oli aadressil: http://www.phtasakaal.ee/dokuwiki/doku.php?id=food

Asi, mille vastu olen hakanud viimasel ajal sügavat huvi tundma on Noni. Young kirjutab sellest ka aga ma pole veel selle raamatuga nii kaugele jõudnud.

Wiki kirjutab sellest põhjalikult ja teaduslikult (päris kõigest ei saa aru):


Leidsin ka ühe suht adekvaatse artikli Naistelelehest: http://www.naisteleht.ee/node/4262

Olen seda müügil näinud kaubamajas 199 krooni eest. Ja erinevates ökopoodides hulga kallimana (ilmselt siis organic, kohe teine tera ja kahjuks ka hind).

Päris huvitav jutuvahetus ka sel teemal:


Ja koht, kust saab siis osta Noni ekstrakti (pidi olema tugevam mõju):


Asja üldine lehekülg: http://www.enliveneu.com/english/

Ja tänane retsept ka:
* lihtsalt 1 avokaado
* meresoola
* oliiviõli
* head ürdisoola (kõige parem on Tiiu Väinsaare oma, need taimed on võimsa vibratsiooniga).
Hääd,
K

neljapäev, 22. jaanuar 2009

Meie igapäevane leib


Oleme oma kultuuris üles kasvanud, uskudes, et nii nagu inimesed söövad on üldiselt nii, nagu on õige ja hea ka tervisele. St, et inimesed tegelikult ju ei mõtle sellele aga proovivad ikka üht või teist asja vaadata ja kasutavad paljudel juhtudel toiduaineid, mida peetakse tervislikuks. Et süüa lihtsalt ja mitte liiga palju pidavat justkui tervislik olema.
Alles üsna hiljaaegu hakkasin aru saama, et ka tervisliku toidu söömisel võib olla erinevaid tasandeid ning see, mida kultuuris peetakse üldiselt tervislikuks (see või teine toiduaine on hea, kasulik jne), on väga paljuski ikkagi reklaamitrikk ja meil pole tegelikult vähimatki aimu, mida ühe või teise toiduaine endale sisseajamine meie organismis võib korda saata või mismoodi meid tundma panna.
Me lihtsalt sööme, mida me sööme ja mida on harjutud ja harjutatud sööma juba tükk aega ning hetkekski ei küsi, miks me vananeme? miks me haigeks jääme? miks end väsinuna tunneme?
Ma olen siiani lihtsalt arvanud, et see on lihtsalt see, kuidas asjad nö On. Ja kui olen väsinud, siis järelikult pingutasin üle. (ja siis tuleb magada). Ja enamasti ongi tulnud ka oma unevõlga kustutada, kuid kui ühel hetkel on võlg täis magatud ja ikka on koguaeg nõrkus sees, tekib küsimus, millest see tuleb.
Olen proovinud ka enamiku aja oma elust enam-vähem tervislikult toituda, kuid arusaam sellest, mida tegelikult kindlasti ei tasuks süüa ja miks, on minuni jõudnud tegelikult alles tegelikult viimase poole aasta jooksul.

Niisiis...leib. Minu enda lemmik (eriti iseküpsetatuna) on olnud see, mis on mind tegelikult pikka aega oma võimuses hoidnud.

Must leib

Eestlase lemmik

Kuskile ei saa minna seda kaasa võtmata

Kuskil ei saa olla seda igatsemata

Miks?

Sest see elab meie veres.

Käärib meie veres

Ja vajab pidevalt toitu juurde.

Küsin endalt, miks on inimestel ühe või teise asja vastu isu? Ja mis on üldse Tegelik isu? Üks selgitus võib olla see, et inimese organismil on tõesti teatud toitaineid vaja. Kuid omast ammusest kogemusest tean liigagi hästi, kui kergesti hakkas mulle tunduma, et minu organism vajab nt jäätist. Pea ületöö tingimustes oli seda vaja ilmselt millegagi jahutada, nüüd vaatan imestusega, mida ma küll suutsin: nädalavahetusega ära süüa nt 5 liitrit. Aga sama lugu on tegelikult leivaga. Kui võtta üks viil, siis tundub, et võiks võtta ka teise ja kuidagi märkamatult tundub, et leib on asi, mida ju kõik söövad ja see on kasulik ning et seda tulekski ehk süüa igal hommikul.
Omast käest teavad paljud, mida võib organismiga teha ka nt kohvi. Liigagi kergelt haarab käsi pärast üht tassi ka teise järele, isegi, kui järgmine on alles järgmisel hommikul, tundub, et pärast ülehomset jätan maha ja siis mängin selle mõttega veel pool aastat, aasta, kaks jne. Kuni seedimissüsteem on täiesti segamini ja vereliblede keskmine osa muutub mustaks. Hea algus korralikule vähile.
St, et ühel hetkel ei ole ükskõik mis toiduaine isu, mida keha nö küsib, enam loomulik.
Tekib küsimus, aga kust tuli see "isu"? Ja kas see on tegelikult ka see, mida minu organism vajab? Või olen sõltuvuses juba sellest energia ringist. See, mida on, küsib seda sama juurde. Ja kui mitte seda energiate mängu oma kehas teadvustada, võibki juhtuda, et meie teadvust juhivad nt pärm meie organismis ja lõpuks juhivad nad meie organismi ka hukkumiseni.

Dr Young, kes on oma pikaajalistele vere- ja organismiuuringutele toetudes välja töötanud ph-dieedi väidab seda, et meie organismil on vajadus teatud ainete järgi seetõttu, et need ained eksisteerivad juba meie organismis ja vajavad seetõttu endale toitu juurde. Organismis vohav, kääriv ja energiat kulutav pärm (miljonid erinevad pärmibakterid) vajab pidevalt juurde suhkrut. Juba olemasolev pärm annab endast märku ja sooviga süüa erinevaid saialisi, leiba, käärimistegevust soodustavaid tooteid (nt piimatooted) jne. Kas Young räägib tõde ka minu jaoks, seda ma veel katsetan aga minu viimase paari nädala tulemus enamasti vaid toortoiduga on näidanud, et see, mida me sööme, võib väga palju muuta seda, kuidas me ennast tunneme.
Otsesed tulemused on sellised:
Olen rahul sellega, et mul on rohkem energiat, kui söön midagi aluselist (salateid, avokaadot, palju õli jne).
Nt riis ja kaerahelbed, mida olen ka selle paari nädala jooksul toorena (leotatuna ja ilma piimata) proovinud, on tavamõistes küll tervislikud asjad aga tegelikult on tegemist happeliste toiduainetega: tunneteades nüüd juba suhteliselt hästi erinevate toiduainete mõju, võib öelda, et neid süües muutub võrreldes salatitega pea paksuks, hing jääb kuidagi natuke kinni ja tekib tunne, nagu oleks pärast sööki kuidagi väsinud. Leib on küll hea, aga temaga tekib tunne, nagu ta justkui "vallutaks" kuskil 12 tunniks organismi, et kõik on seda kuidagi "täis".
Leivaga tekib ka tunne, nagu ei tahaks eriti midagi teha, pole vaja, et ongi vaja puhata jne.
Ja vallutab ta tõesti: õitsema lööb kogu tema olemus: käärimine.
Ja see ongi see, mis tekitab tunde väsimusest, soovi puhata, sest käärimine iseenesest võtab tegelikult organismilt ära väga palju energiat.
Aga puhata ei saa ju koguaeg. Jääbki elu ainult puhkamiseks ja tegelikult ka pidevaks väsimuseks. Jah, puhata on vaja aga leivaga see tunne võimendub, nagu oleks vaja kohutavalt puhata. Sama raske tunne tekib viimasel ajal natuke ka süües erinevaid puuvilju (ka happelised), nt banaan (mida pidasin endale väga tervislikuks ja kasulikuks ning sõin seda enne jõulu majoneesisalati asemel, arvates, et teen endale tõelise teene), tekitab minus nüüd tunnet, nagu oleksin söönud midagi tõeliselt rasket ja väsitavat.
Süües samas avokaadot, värskeid salateid, palju õli ja sidrunimahla, tunnen, et mul on kolme täispika tööpäeva asemel jõudu teha neli või rohkem ning selle kõrvalt veel tegeleda harrastustega, millega ma aastaid pole jõudnud lihtsalt füüsiliselt või vaimselt tegeleda.
Et kuidagi tunne on. Tunne, mida olen tegelikult aastaid otsinud ega saanud aru, miks ma koguaeg nii väsinud olen.
Ega ta muidugi nii must-valge ei ole aga süües salatit on tagasi tulnud minu maitsemeel: ma poleks arvanud, et porgand on tegelikult nii magus.

Nii, et mu kallid: meie igapäevane leib (ka mitte täistera, kuna terade peale tekivad paari kuuga mükotoksiinid e. seened) ei ole just kõige lihtsam tee hea terviseni.

Tunnistan üles, et olen ka ise nende paari nädala jooksul, mil olen tegelenud toortoitumisega, ka söönud leiba, mis on mulle väga maitsenud. Haanjamaa Helgi leib on lihtsalt kirjeldamatu.
Aga kumb on mulle olulisem? Tervis või maitse? Aeg-ajalt võib endale lubada mõnda shokolaadi ja läbi sõrmede vaatamist oma tervise arvelt aga kui taoline asi muutub pigem reegliks, siis millal ma võtan aja selleks, et organismi tõeliselt pärmist puhastada ja hoida? Et energiat oleks rohkem...Selles on küsimus.

Tänane retsept:
* 1 poolküpse avokaado (mitte liiga toores, kuna see on kibe ja mitte ka liiga küps, kuna see on juba poolvedel)
* 1 sellerivars
* 3 ringi õli oliiviõlipudelist
* 1/4 sidruni mahl
* tüümiani
* meresoola

Imemaitsev õhtusöök